Nojah, niimoodi maha võetult on ta ju kena asi niisama peo vahel vaadata. Aga remonti, näiteks pukse vahetada ju ikka ei saa ilma jalga eraldamata. Muuks hoolduseks aga ei ole jagajat vaja üldse autolt maha võtta. Määrdetoosi täita- peale keerata, kontakte reguleerida saab auto küljes. Kontaktide haamriosa nuka viltpatja ja rootorialust viltpatja on ka võimalik õlivardalt tilgutades määrida jagajat autolt eemaldamata. Veel üks asi. Kallid foorumlased, ärge peljake oma auto peal õlist + sinna kogunenud tolmust jagajat, vääralt kardetakse, et selline jagaja, selle kaas ja juhtmed "peksavad üle". Tegelikuses on õline jagaja eriti niiskes olukorras just töökindlam, kui õlivabade-kuivade pindadega süütesüsteemi detailid. Enda autodel teen õliprofülaktikat piipudest kuni jagajakaane sisepinnani perioodiliselt, st. kui näen, et kõrgepingejuhtmetel juba puudub õline läige. Õli on dielektrik ja välistab "ülepeksmise". Ainukesena peavad õlist puutmatuna jääma jagaja puhul kontaktide kontaktpinnad, mujale jagajas aga võib oli sattuda igale poole. Eriti soovitan seda 80-ndate autodele, millele hakati tehases paigaldama punase kestaga VAZ-ilikke kõrgepingejuhtmeid. Samasugust effekti annab ka diiselküttega üle käimine, kuid seda tuleks teha sagedamini, kuna ta lõpuks lendub võrdlemisi kiiresti. Uskmatutele olen kohapeal teinud demonstratiivse "loomkatse", valades töötava mootori puhul kruusitäie vett otse jagaja kaanele ja juhtmetele. Mootori töös ei teki ühtegi hingeldust. Kui avastate niisketes ilmaoludes väljas seisval autol peale kapotiavamist käivitusprobleemidega niiskuspiiskadest märgunud mootori, meenub minu siinne soovitus. Nüüd aitaks kiiresti ka pagasnikust leitav WD õlipudel, millest otse pihustada kõikidele eelpool loetletud detailidele. Ja mootor käivitub, nagu nõiavitsa väel. Ei peagi poest kallist spetsiaalset dielekrikut aerosoolis ostma! Eelpool kirjeldatud väikese, kuid olulise nipi kogu eluks sain ma noore ja rohelise autojuhihakatisena mitukümmend aastat tagasi eakatelt kollegidelt, kes juba siis kasutasid naftat antud otstarbel. Seda otseselt pealtnäinuna oli see noorele mehele tõeline ime ja kogemus, mille enda jaoks mällu salvestasin ja mis mind saatnud tänini.
On olnud juhus, kus koos jalaga võetud jagaja ei tahtnud vanal mootoril tagasi minna, kuna õlipumba detailid olid ka sedavõrd kulunud, et õlipumpa vedav nuutidega võlli ots vajus oma raskusega sedavõrd viltu, et ei roninud jala küljes oleva hammasratta nuuti sisse.
|