Vahepeal pole jõudnud mossega nii palju tegeleda kui oleks tahtnud, aga vaikselt ikka nokitsenud.
Kõigepealt üritasin enda jaoks leida kõige sobivamad meetodid, kuidas metalli painutada sedasi, et jääks ilus 90 kraanide nurk. Paar korda harjutasin kätt ja siis oligi süsteem selge.
Vasakult paremale esimene, teine ja kolmas katse. Kolmandaga jäin rahule.
Järgnevalt sai kasti alumised nurgad ära vahetatud. Ratta koopad tagusin haamriga ilusaks tagasi. Ilmselt kunagi veetud palju manti ja kasti asju loopides on tekkinud väga suured mõlgid. Samuti sai vahetatud kasti pealmise pleki kinnituskohad koopa servas, kuna rooste oli teinud oma töö ja tundus mõistlik antud koha plekk ära vahetada.
Ja valmis meistertatud kasti pealmise põhjapleki kinnituse kohad.
Algust sai tehtud ka luugi ehitamisega. Plaanis on kasutada mosse enda uksehingesid ja lukke, et kunagi hiljem oleks vajadusel lihtsasti leida vastavad varuosad (no ja muidugi selle mõttega, et jääda ikkagi mosse "liistude" juurde). Paberi peal on luuk valmis ehitatud ja tundub, et tööd on palju ning nuputamist ja sobitamist veelgi rohkem. Teen luugi hingedele ja lukkudele piisava reguleerimise ruumi, et jääks väike varu täpselt paika reguleerimiseks kui luuk on valmis.
Kastiga tegeledes avastasin ühe koleda asja. Nimelt on masin avariiline ning kerge laksu saanud paremasse tagumisse nurka. Antud nurk on enam-vähem sirgu taotud ning meeletult pahtlit peale visatud. Üritan kuidagi veelgi paremini nurga siledaks taguda, aga eks paistab, kuidas see õnnestub.
Mõneks ajaks jäävad asjad sinna paika, sest teine mosse tahab pisut kõpitsemist - üritan mossesõiduks valmis saada. Hooaega alustades selgus, et neljanda silindri kolvirõngas on otsustanud koostöö lõpetada ning tuleb ette võtta mootori remont. Peale läheb remonditud mootor, uus sidur, vileuus käigukast, kontaktivaba süüde, remonditud daaz karpa (eelnevalt peal K126H). Tuleb tõdeda, et määrdunud mootoriruumi ei pane läikivat mootorit... seega tuleb ka pisikene iluravi ette võtta.
