Eesti Moskvich Klubi

7 suts vähe kah aga kui kõik ühesugused, las nad olla. On sul 92 või 76 bensu mootor? Mootorinumbri juurest vaata ega D tähte ei ole. Need ongi gramm lahjemad ka kui 92 bensu omad. Ja kui ühtlaselt käib aga jõudu ei ole siis anna aga mootorile benssu juurde ja peab käima. Ehk vaata karpa üle.

Edel kirjutas:Õhufiltri ja karba vaheline tihedus mootori töö kvaliteedis suurt rolli ei mängi, aga sealt edasi silindrite suunas küll. Võid proovida ka ilma õhufiltrita sõita, ehk käib "grammi võrra" paremini, õhuvõtus takistust enam ju pole, aga tagumikuga vaevalt erinevust tunned, rohkem paeluvad meeli kapoti alt kiirendamisel kostuv tavapäraselt jämedam hääl Tähtsamad kohad, mis "pidada" võiksid, on ikka karburaatori pooled ja kollektori ühendus.

ee see piirkon on ikkagi ülioluline, väiksemgi lisaõhk mitte õigest kohast, mõjutab mootori tööd tublisti. Kui saab lisaõhku enne karpat on asi korras aga kui peale karpa lõõre, siis on asi pahasti, see piirkond peab olema täiesti hermeetiline.

See mis mootor on, saab teada ainult siis kui kaan maha võtta sest kui keegi on varem remontinud, siis ei tea kunagi mis sees võib olla. see tähis mootori plokkil ei oma ammu mingit tähendust

moskiito kirjutas:

Edel kirjutas:Õhufiltri ja karba vaheline tihedus mootori töö kvaliteedis suurt rolli ei mängi, aga sealt edasi silindrite suunas küll. Võid proovida ka ilma õhufiltrita sõita, ehk käib "grammi võrra" paremini, õhuvõtus takistust enam ju pole, aga tagumikuga vaevalt erinevust tunned, rohkem paeluvad meeli kapoti alt kiirendamisel kostuv tavapäraselt jämedam hääl Tähtsamad kohad, mis "pidada" võiksid, on ikka karburaatori pooled ja kollektori ühendus.

Kui saab lisaõhku enne karpat on asi korras

Jah sellest jutt oligi. Võib kasvõi ilma filtrita töödata, mootori tööd suurt ei mõjuta, ainult tolmu jms tõmbab isukalt sisse.

Sättisin tühikäigu pöördeid madalamaks ja süütemomenti natuke varajasemaks, nüüd on kohaltminek parem. Mis aga huvitav on, et alates kolmandast käigust jõud ikka puudu. Hakkasin kahtlustama jagaja vaakumregulaatorit ja uurisin seda peenikest vasktoru karpa ja jagaja vahel. Karpapoolne ots oli suletud mingi läbipaistva kummi või silikooni taolise ollusega. Kiskusin selle ära, arvan, et tegin õieti, muidu ju hõrendust seal torus ei teki? Kuna jõud kaob just kõrgemate käikude puhul, kas see ei võiks viidata karpa teise lõõri probleemidele. Düüs muidu ilusti läbi puhutud. Kuidas kontrollida kas jagaja vaakum töötab? See peaks ju suurematel pööretel kiskuma süüdet varajasemaks, võib olla selle vea tõttu jõud läind?

Vaakumit kõige lihtsam kontrollida on toruots lõuge vahele võtta ja imeda, samal ajal vaatad,kas jagaja plaat liigub.

Tere!
Kunagi oli ühel GAZ-51-l selline viga,et nokkvõlli tekstoliithammasrattal oli südamik lahti tulnud...ja too mootor oli ka maru jõuetu. Tühikäigul käis nagu kell aga kui gaasi andsid,ei jõudnud edasi minna. Kuidas sellega lood olla võiks?

Mine seda tekstoliiti tea...jätan selle uurimise viimaseks asjaks, kui miski muu ei aita. Mul igatahes gaasi andes kohalt läheb ehk siis esialgu ei kahtlustaks seda. Vaatan jagaja vaakumi üle, ja panen teise lõõri suurema düüsi, äkki selgub midagi.

Mossevana on siin oma karpaga mässanud ja selliste tulemustega: Suurem düüs teise lõõri tegi kohapealt mineku üllatuslikult kõvasti ergsamaks (kuigi siis peaks ju ainult esimene lõõr töötama?) Vahepeal määrisin silikooniga karpa tihendid väljaspoolt üle, samuti avastasin bensiinilekke kiirenduspumba membraani ja tema kaane vahelt. Ok see tegi kohaltmineku ja "gaaspõhjas" rezhiimi korda, aga mingi kala on ikka vahepeal sees: enne teise lõõri avanemist poob pöörded kinni, nagu ei saaks bensiini kätte. Mida seal annaks teha? Mingi üleminekurezhiimi-düüs umbes?

Annan teada arengutest seoses karpateemaga: vahepeal puurisin (olles sügavas meeleheites) esimese lõõri kütusedüüsi 1mm puuriga läbi, sain tulemuseks korraliku kiirendusega:) ja ühtlase karpatööga auto. Bensiini hakkas muidugi kuluma 20l sajale! Seega asun otsima õiget düüsi. Esimeseks katsetuseks vahetasin teise ja esimese lõõri kütusedüüsid ära (kuna teise lõõri düüs oli ikkagi alla 1mm). Praeguseks olen jõudnud järeldusele, et ilmselt on karpa kanalid mingist sodist, mida välja ei õnnestu puhuda, ahenenud ja seetõttu ongi vaja suuremat düüsi. 115 ja 120 on selle karpa jaoks liiga väikesed. Küsimus on veel ainult selles, kuidas peaks muutuma (ja kas üldse) õhudüüside avad erinevaid kütusedüüse proovides?

Tere!
Võib-olla emulsioonitorud üle vaadata? Need käivad sealt ju välja.