Eesti Moskvich Klubi

mario kirjutas:üldiselt kontsentraat on kõikse lahjem. Need, mis on "tavalised" on kontsentraadia -15 kraadi, veega 1:1, saavutab -40 kraadi. Kangemad on ise juba igat sorti dietüleen- ja muude alkoholi lisanditega. Rääkimata dispersantidest.

Ei mina tea mis nime mul see kange vedelik kannab. Igatahes ühelt rekkate remondiga ja muu säärasega tegelevalt härrasmehelt ma seda ostan. Meie peres on sellest ollusest tehtud "tosool" kolmes autos sees.

mario kirjutas:üldiselt kontsentraat on kõikse lahjem. Need, mis on "tavalised" on kontsentraadia -15 kraadi, veega 1:1, saavutab -40 kraadi. Kangemad on ise juba igat sorti dietüleen- ja muude alkoholi lisanditega. Rääkimata dispersantidest.

Vabandan, aga sellest jutust ei saanud mina küll midagi aru. Ilmselt on puudu mõned tähed lausete sõnades, mis moodustaksid terviku mõtte.

partnermosse kirjutas:

mario kirjutas:üldiselt kontsentraat on kõikse lahjem. Need, mis on "tavalised" on kontsentraadia -15 kraadi, veega 1:1, saavutab -40 kraadi. Kangemad on ise juba igat sorti dietüleen- ja muude alkoholi lisanditega. Rääkimata dispersantidest.

Vabandan, aga sellest jutust ei saanud mina küll midagi aru. Ilmselt on puudu mõned tähed lausete sõnades, mis moodustaksid terviku mõtte.

Ma sain isegl praegu pahvaka naerda kui uuesti asju lugema hakkasin.

stern100 kirjutas:

partnermosse kirjutas:

mario kirjutas:üldiselt kontsentraat on kõikse lahjem. Need, mis on "tavalised" on kontsentraadia -15 kraadi, veega 1:1, saavutab -40 kraadi. Kangemad on ise juba igat sorti dietüleen- ja muude alkoholi lisanditega. Rääkimata dispersantidest.

Vabandan, aga sellest jutust ei saanud mina küll midagi aru. Ilmselt on puudu mõned tähed lausete sõnades, mis moodustaksid terviku mõtte.

Ma sain isegl praegu pahvaka naerda kui uuesti asju lugema hakkasin.

siis um hästi et naerda said. Mul mingil põhjusel ongi viimasel ajal tekkinud uus probleem. nimelt kippuvad tähed kas ära kaduma või lähevad vahetusse. seda eriti siis kui olen üleväsinud.

partnermosse kirjutas:-72 kontsentraat hakkab kylmuma alates -73 kraadi. Veega lahjendatakse selleks,et saavutada numbriliselt väiksemaid vajalikke miinuskraadidega vedelike segusid. Ja sõna "kontsentraat" ütleb juba enda eest, et see on kange algaine mida saab lahjendada

Ei ole 100% nõus. kontsentraat on ikka kindla antifriis-vesi suhtega lahus, mille tahkumistemperatuur on madalaim võimalik. Kui panna antifriisi v. vett sellele juure siis tahkumistemepratuur tõuseb. Antud tuntuima jahutusvedeliku etüleenglükool-vesi olekudiagramm:

Siin näha, et madalaim tahkumistemp -60 kraadi on segus kus on 60% vett ja 40% etüleenglükooli(tõmbasin kriipsu ja kirjutasin juurde). teiste suhetega lahused on kõrgema tahkumistemperatuuriga. 100% etüleenglükooli korral(graafiku parem äär) on tahkumistemp sarnane veega(võrdle vasak 100%vesi ja parem 100% glükool) faaside vahetuse temperatuuri asukohta.

Kui soov kodus ise antud -60 jahutusvdedelik valmistada, siis seda peab tegema kaalu järgi, mitte ruumala. Sest etüleenglükooli ja vee kokkuvalamisel saadud lahuse ruumala on väiksem kui algainete oma kokku. Sama viina korral, kui etanool ja vesi kokku mixida siis summaarne ruumala väheneb.

Veits füüsikat mossenduse vahelduseks,
Marek

Kui laskume keemiasse, siis

- etüleenglülool on värvitu, lõhnatu, viskoosne vedelik, mis keeb temperatuuril 197,6 0C, külmub -11,5 0C juures. Etüleenglükooli lahustumisel vees eraldub soojust ja toimub ruumala vähenemine. Etüleenglükooli vesilahused külmuvad madalatel temperatuuridel:

Etüleenglükooli kontsentratsioon, mahu % 20 30 40 50 66,7 80 90
Külmumisetemperatuur, 0C -8 -15 -24 -36 -75 -47 -29
(Numbrid peavad tabelis olema kohakuti ! 20-le vastab -8 jne. Ei saanud kirjutades neid üksteise kohale)
Minu eelneva jutu seletuseks on see üleval olev tabel. Lahtiseletatult on nii ,et kui kodanikul "iks" on kontsentraat miinus 72 (-72), siis tema külmumispunktiks on umbes - 73 kraadi, sest murdepunkt etüleenglükoolil ongi mahuprotsendiliselt 66,7% . Kui suurendame mahtu etüleenglükooliga edasi ja paneme natuke dest.vett juurde, siis numbrilise näidu poolest oleme hüppeliselt ja/või järsult samas kohas tagasi kui segada lahus väiksema etüleenglükooli mahuga.

Teisiti seletades. Poes müüdavad tosoolid ja antifriizid kus on kirjutatud peale -36 (koheselt kasutatavad)- ongi see sama lahjendatud -72 kraadine KONTSENTREERITUD tosool/antifriiz vahekorras 1:1- le ehk siis 50% etüleenglükooli ja 50% destilleeritud vett.

Täna sai vahetatud kollasel genekas ning lõrisevad püksid. Homme lähen värvilisega väiksele külasprindile.

marek kirjutas: Siin näha, et madalaim tahkumistemp -60 kraadi on segus kus on 60% vett ja 40% etüleenglükooli(tõmbasin kriipsu ja kirjutasin juurde). teiste suhetega lahused on kõrgema tahkumistemperatuuriga. 100% etüleenglükooli korral(graafiku parem äär) on tahkumistemp sarnane veega(võrdle vasak 100%vesi ja parem 100% glükool) faaside vahetuse temperatuuri asukohta.

Kui soov kodus ise antud -60 jahutusvdedelik valmistada, siis seda peab tegema kaalu järgi, mitte ruumala. Sest etüleenglükooli ja vee kokkuvalamisel saadud lahuse ruumala on väiksem kui algainete oma kokku. Sama viina korral, kui etanool ja vesi kokku mixida siis summaarne ruumala väheneb.

Veits füüsikat mossenduse vahelduseks,
Marek

Ja kui me teeme lahuse selle meetodi järgi, et 60% vett ja 40% etüleenglükooli, siis ma usun küll, et radiaatorid hakkavad alates miinus( -25 ) külmakraadi juures jäätuma ja lõhki vaikselt paisuma kui välistemperatuur -35 kraadi poole tüürima hakkab. Aga üldiselt läbi praktika saavutatakse kindlad eesmärgid. Kes proovib see (uue radika) ka juurde soovib.
Ärge siis pikka viha pidage

Pole ise elu sees niimoodi arvutanud ja jamanud. Ise arvutanud umbes et kui pooleks siis -36 kraadi ja kui neljaks siis mingi -18 kraadi. Ja alati umbes sellised segud sisse valanud. Kui vajaka siis vahepeal kangemat teinud, nagu nüüd.

stern100 kirjutas:Pole ise elu sees niimoodi arvutanud ja jamanud. Ise arvutanud umbes et kui pooleks siis -36 kraadi ja kui neljaks siis mingi -18 kraadi. Ja alati umbes sellised segud sisse valanud. Kui vajaka siis vahepeal kangemat teinud, nagu nüüd.

Väga õige ja pole hullu midagi. Teen ise samamoodi