Terve artikkel siis ka
Alustame algusest. Kere on veidi roostes ja mõlkis, aga see pole oluline. Välimus on ülbe ja ähvardav – auto on ju originaalist tunduvalt madalam ja laiema rattarööpmega. Sellega üllatused ei piirdu.
Ava kapott, aga mootorit seal ei näe. On hoopis tükk tugevat toruraami ja üksik aku. «See on elektriauto,» ütlevad kõrvalt Piiumetsa külast pärit kaksikud Mirko (ettevõtja, masinaehitusinsener) ja Marko (põllumees) ning nende noorem veli Arko Arras (kooliõpilane).
Muigavad ja saavad oma elektrijuttu rääkida täpselt nii kaua, kuni üks neist ukse avab, rooli taha korvistmesse istub ja süütelukus võtit keerab. Raskem vajutus gaasipedaalile ja mootori pöörded kasvavad 7000ni, auto väriseb, tagaosas jääbki möirgama.
Ei, elektriauto see vist ikkagi ei ole. Päris kindlasti ei ole, sest sa oled ju avanud pirukakuudi uksed ja näed oma silmaga, et nagu superautodel, kiiretel ja kallitel sportautodel, on ka sel mossel mootor keskse asetusega.
Marko Arrase meelest peaks keskmootoriga auto oma parema kaalujaotuse tõttu olema parim rajaauto. «Sellepärast see tehtud saigi. Nüüd tuleb temaga õppida head aega sõitma,» selgitab ta. «Võrreldes esimootoritega autodega on sel rohkem raskust taga ehk see kiirendab kurvidest paremini välja. Miinus on jällegi see, et kurvides keerates on piruetid väga kerged tulema. Asjaolu, et tagaosa on 200 kilo raskem kui esiosa, tähendab hoopis teist juhtimisstiili ja raja trajektoori valikut. Tagaotsale ei tohi liiga suurt inertsi anda.»
Marko meenutab, et mõte panna kokku Moskvitši kere ja Audi tehnika tekkis Arkol. «Oma rahaga ta Audi ka ostis ning meie siis lõpuks aitasime selle kokku panna,» lisab ta.
Tehnikadoonoriks osutus 1995. aastast pärit Audi A4. Selle masina 1,8 l ja 110 kW turbomootor (esimene pidas vastu täpselt ühe päeva, nüüd on peal teine samasugune mootor – toim) ja viie käiguga käigukast rändasid mosse tagakuuti. Kasutust leidis ka Audi elektrisüsteem, mootori juhtaju ja esisild, mis on nüüd jääraja-Moskvitši tagasild. Alates näidikublokist on salongis Audit veelgi.
Ehitus hakkas pihta eelmisel sügisel, auto sai valmis umbes kahe ja poole kuuga ning tegi esimesed sõidud tänavu jaanuaris. Midagi keerulist seal vendade meelest polnud. «Meile oli kõik tehtav, lihtsalt aega kulus palju ja kulub seadistamisele veelgi,» lisab Marko.
Kui auto tehnilise poolega on vennad juba rahul, siis mosse välimusega tuleks Arko meelest veel vaeva näha. «Kaotame rooste ära ja terve auto kere läheb ülevärvimisse,» täpsustab ta. «Tulevad ka tiivalaiendid.»
See on säästuprojekt. Seni on kulunud 300-400 töötundi küll puhkuse, koolivaheaja, küll nädalavahetuste arvelt ja umbes 2500 eurot. Kindel on, et aega ja raha kulub sellele hobikorras ehitatud autole veel.
Ja siis on see käes. Marko on lõpetanud rääkimise, Arko vendade keelamise pirukakuudi katusele ronimise ja mõlki vajutamise pärast, nüüd on Mirko kord piikrehvidega varustatud masin Väätsa jäärajale keerata.
See, mis demosõidul järgneb, on päris muljetavaldav: pole kurvi, mida Audi mootoriga Moskvitš külg ees ei läbiks; pole sõidukit tavaautodest ATVdeni, mida see masin kinni ei püüaks. Ja need hääled ... need hääled ... Need hääled ehmatavad linnud puudelt ja naelutavad ka mina-ei-tea-autodest-midagi-inimesed Väätsa alevikus paigale.
Korvistmest oli juba juttu, aga kahjuks on see vaid juhil. Juhil, kes kasutab vajadusel hüdrokäsipidurit, hoiab pilku peal lisakelladel (turbo-, kütuse- ja õlirõhk, õlitemperatuur – toim).
Kõrvalistuja leiab end Moskvitši originaalistmelt elu eest kerele jäikust andvast toruraamist kinni hoidmas, olenevalt kurvide trajektoorist kogu kehaga esi- või küljeklaasi poole viskumas, ikka kiivrita pea ees.
Kui sa ei oska või ei taha, siis see auto sööb su ära, seedib ja sülitab välja tagasi. Just nagu üks õige keskmootoriga superauto peakski tegema. Kaasliiklejatesse ja sõitjatesse endisse aukartust (loe: hirmu) külvama!
Kes see oli? Mis see oli? Kas jälle need NATO lennukid! Peavad nad ka nii madalalt lendama!
2715 pirukamosse täpseks margiks on Moskvitš-2715.
1100 kilogrammi on masina tühikaal
8-9 liitrit sajale kilomeetrile võiks Audi mootor Moskvitši keret vedades arvestuslikult võtta
? kiirendust autoehitajad mõõtnud ei ole