162. leht 243-st

Re: IZ 412 IE 1987 ; IZ 412 IE 1984 stern100

Postitatud: 18 Apr 2014 19:52
Postitas 13piisab
stern100 kirjutas:Siis esialgu 42kW väga hea saavutus. (arvestades seda, et pea iga 10 aastat vana autoga saab dünos vähemalt 20kW väiksemad nrid, kui tehas paika pannud).
ole nüüd - kuhu konkreetselt ja miks võimsus aastatega kaob? ;)
räägime ikka tehniliselt korras masinatest. St sellistest, mis TÜV heitgaasitestist läbi lähevad.

samuti ei ole "kadudest" õige rääkida absoluutarvuna.

Re: IZ 412 IE 1987 ; IZ 412 IE 1984 stern100

Postitatud: 19 Apr 2014 09:08
Postitas stern100
13piisab kirjutas:
stern100 kirjutas:Siis esialgu 42kW väga hea saavutus. (arvestades seda, et pea iga 10 aastat vana autoga saab dünos vähemalt 20kW väiksemad nrid, kui tehas paika pannud).
ole nüüd - kuhu konkreetselt ja miks võimsus aastatega kaob? ;)
räägime ikka tehniliselt korras masinatest. St sellistest, mis TÜV heitgaasitestist läbi lähevad.

samuti ei ole "kadudest" õige rääkida absoluutarvuna.
Kas veame kihla? Kuhu ja miks kaob aastatega? Klapid, rõngad, kõik see nõgi silindris, klappidel ja kanalites. Oled sa kunagi vaadanud mõnda 300 tuhat km sõitnud mootorisse või 100 tuhat km sõitnud mosse mootorisse? Heitgaasid on 5+. Tule tõmbame su masina üle rullide ja saad kohe kaks kuuspakki kui su masin 55kw välja annab. Seltsimees, kõigepealt tuleks ennast tehnikaga ilusti kurssi viia ja alles siis sõna võtta ;) Võingi jääda näiteid tooma, aga noh toon mõne: 92 aasta Volvo 850, ls 270000km. Stendis ettenähtud 125kW asemel 100. Siis oli 2008 aasta Saab, kus oli samuti juba 15!!!! kW kadunud! Niiet ole mees ja tule näita oma originaalmootoriga mosset mis annab 55kW välja. Vähesed suudavad selle näidu välja anda ja sedagi siis, kui on juba kaanes voolavust parandatud või vändaliin kaalu aetud.

Re: IZ 412 IE 1987 ; IZ 412 IE 1984 stern100

Postitatud: 19 Apr 2014 11:17
Postitas sass
stern100 kirjutas: Niiet ole mees ja tule näita oma originaalmootoriga mosset mis annab 55kW välja. Vähesed suudavad selle näidu välja anda ja sedagi siis, kui on juba kaanes voolavust parandatud või vändaliin kaalu aetud.
Ma tuleks ja prooviks küll. :D

Re: IZ 412 IE 1987 ; IZ 412 IE 1984 stern100

Postitatud: 22 Apr 2014 17:59
Postitas 13piisab
siin teemas küll OT, aga ei saa kohe mitte valedel üldistustel / arusaamadel kõlama jääda. Aga eks lüüakse teema ju vajadusel pooleks.
väide on "10a+ vanal masinal on vähemalt 20kW kadunud" on ikka päris vale.
toome näite. Üks mu masinatest sobib selleks väga hästi. '66a 32kW põrnikas. Ülaloleva huvitava teooria kohaselt on sellel Jawa 350 jagu (12kW) või vähemgi "võimsust alles". Jah - see moto on mul küll päris väsinud (iidse õhkjahutuse puhul on mootoriruumi tingimused suht ekstreemsed, niiet mootor kulub ikka kümnete ja mitte sadade tuhandetega "ära") ning õlimaias. Vajaks tegelikult remonti ning mingid hobused on kindlasti kadunud. Aga kindlasti mitte nii palju ;)

mul on oma dünokogemust vaid ca 10+a tagant, kui Lakis düno oli. Käisime GSI klubiga. 110kW masinad (kõik ikka teist aastakümnendit käivad) joonistasid rattaarvutuse järel kenasid tehasekõveraid.
eelnevalt käinud Hondaklubilistel päris nii hästi ei läinud. Eeldatavalt oli tegu keskmistatuna siiski uuemate masinatega.
selle kohta oli kusagilpool kommentaar, et tehaste mõõtmistingimused ei ole üheselt määratud. Mõni tootja meelitab "interpreteerimisega" oma näitajad suuremaks. St interpreteerib "normaaltingimusi" tavapärasest külmema õhu ning suurema õhurõhuna.
kontrollinud ma seda väidet pole.

siit ka küsimus - kui palju näiteks võetud konkreetsed Saab ja Volvo konkreetses pingis samadel tingimustel uuena näitasid? Katsetes, mille eesmärk on konkreetne tulem, muudetakse ainult ühte parameetrit. Praegusel juhul on selleks "aeg". Ehk siis mõõdad konkreetset mootorit (no tegelikult ei mõõda isegi ju mootorit vaid rattaväänet, niiet uurimise all on mootor + jõuülekanne) uuena ning sama pingi peal samades tingimustes 10+a hiljem. Et jutt üldisena sobiks, tuleb muidugi korraldada korduvate katsete seeria. Võtta suurem valim. Paarkümmend masinat lubaks juba tulemeid, millelt ka standarddeviatsioonid jms katsete usutavust klassifitseerivad näitajad arvutada saab. Aja ("10+a") asemel on asjalikum rääkida läbisõidust ning absoluutnumbrite (kW/hp) asemel suhtelistes ühikutes (%). 10a-ga nt 200km läbinud masin ja nt 500Mm läbinud masin on väga erineva läbisõiduga, kuigi mõlemad on 10a vanad. Samuti ei näita nt 20kW max võimsuse muutus midagi - 40kW masinale on see 50% võimsusest, 200kW masinal 10%. 10% erinevus võib tihti olla mõõtevea ja-või ebasobivate keskkonnatingimuste tõttu, 50% on aga selleks küll liig.
muidugi kui paistab tendents, et konkreetses dünos masinad tehasenäitajatest 10..30% allapoole jäävad, on viga pigem ikka dünos, ratta-mootorijõudude ebatäpses teisenduses või üldises düno käsitsemises / arusaamises.

ottomootorite mehaanikaosa on väga lihtne. Niiet kui nukad, klappide tööpinnad ning kolvirõngad on ok, pole mehaanikapool põhjust jõu kadumiseks. Ning 10a ehk 200..300Mm on nad reeglina tänapäevastes mootorites, mis kulgenud tänapäevast õlidega ok-d ;)

vastus mu praktikakogemuse küsimusele on, et kaante alla olen piilunud küll. Peamiselt just ca 300Mm sõitnud masinatel. Nt opeli XE mootoreid on mul kahel masinal ning mõlemad on ca 300Mm sõitnud. Kaane all ja sees oli ning on mõlemal kõik kena. Masinad tahavad 10Mm õlivahetusvälbaga ühel korral õli lisamist. Mis on täitsa tavaline ning ok ka <10a vanadel masinatel.
150+Mm mosu kaane alla olen kah piilunud, aga see ei sobi üldistamiseks kohe mitte. Pole ju mõtet rääkida mootorist, mille tehasekonditsioon ei pruukinud olla eriti "etaloniga võrreldav" (st 50..55kW) ning mis ka ekspluatatsiooni käigus on näinud vaid "kütuselaadset toodet" ning "õlilaadset toodet". Mis mõlemad ladestuvad kõikjale, kuhu saavad ning ei määri just nii nagu vaja. Rääkida vene vedelikke tarbinud mosude põhjal, et roka alla mattunud väljalaskeklapid ning "sülti" mattunud nukkvõll on 10a vanal masinal normaalsed - ära seda tõsise näoga parem tee.
mõtle, uuri ja vii teooria praktikaga kokku. Kahtle tulemites. Seal pingi juures on Sul selleks hea võimalus. Tuim numbrite hõikamine edasi ei vii - edasi viib ikka nendest arusaamine.

Re: IZ 412 IE 1987 ; IZ 412 IE 1984 stern100

Postitatud: 22 Apr 2014 22:55
Postitas marko
150+Mm mosu kaane alla olen kah piilunud, aga see ei sobi üldistamiseks kohe mitte. Pole ju mõtet rääkida mootorist, mille tehasekonditsioon ei pruukinud olla eriti "etaloniga võrreldav" (st 50..55kW) ning mis ka ekspluatatsiooni käigus on näinud vaid "kütuselaadset toodet" ning "õlilaadset toodet". Mis mõlemad ladestuvad kõikjale, kuhu saavad ning ei määri just nii nagu vaja. Rääkida vene vedelikke tarbinud mosude põhjal, et roka alla mattunud väljalaskeklapid ning "sülti" mattunud nukkvõll on 10a vanal masinal normaalsed - ära seda tõsise näoga parem tee.

Väga ebaproffesionaalne jutt,tundub,et sa oled sel juhul vaatanud või heal juhul piilunud elus ainult yhe mosse klapikambrikaane alle ja see ka joppas tõenäoliselt avtooliga sõitnud kolhoosniku pirukaks vms.Ära tule sellist juttu ajama.Sõida mossega 450 000 tuhat kilomeetrit ja korraliku hoolduse korral läigib see mootor samamoodi ka cccr aegse õli kasutuse korral.Kõik on kinni õigeaegses õlivahetuses ja hoolduses.

Re: IZ 412 IE 1987 ; IZ 412 IE 1984 stern100

Postitatud: 23 Apr 2014 07:41
Postitas sass
Jätkan offtopicut, Stern, ära pane pahaks.
marko kirjutas: Väga ebaproffesionaalne jutt,tundub,et sa oled sel juhul vaatanud või heal juhul piilunud elus ainult yhe mosse klapikambrikaane alle ja see ka joppas tõenäoliselt avtooliga sõitnud kolhoosniku pirukaks vms.Ära tule sellist juttu ajama.Sõida mossega 450 000 tuhat kilomeetrit ja korraliku hoolduse korral läigib see mootor samamoodi ka cccr aegse õli kasutuse korral.Kõik on kinni õigeaegses õlivahetuses ja hoolduses.
Just, korraliku hoolduse ja normaalse õli puhul on tõesti pilt ilus. Võib-olla klubiliste autodel on korralikud mootorid ja mõnedel mosseomanikel ka. Aga valdav enamus mootoreid on seest paksu nõgikihi all, mõni rohkem, mõni vähem. Käest on mul läbi käinud pea kolmkümmend mosset, nendest võin julgelt väita, et enamik olid nõgised.

Re: IZ 412 IE 1987 ; IZ 412 IE 1984 stern100

Postitatud: 23 Apr 2014 08:02
Postitas moskiito
sass kirjutas:Jätkan offtopicut, Stern, ära pane pahaks.
marko kirjutas: Väga ebaproffesionaalne jutt,tundub,et sa oled sel juhul vaatanud või heal juhul piilunud elus ainult yhe mosse klapikambrikaane alle ja see ka joppas tõenäoliselt avtooliga sõitnud kolhoosniku pirukaks vms.Ära tule sellist juttu ajama.Sõida mossega 450 000 tuhat kilomeetrit ja korraliku hoolduse korral läigib see mootor samamoodi ka cccr aegse õli kasutuse korral.Kõik on kinni õigeaegses õlivahetuses ja hoolduses.
Just, korraliku hoolduse ja normaalse õli puhul on tõesti pilt ilus. Võib-olla klubiliste autodel on korralikud mootorid ja mõnedel mosseomanikel ka. Aga valdav enamus mootoreid on seest paksu nõgikihi all, mõni rohkem, mõni vähem. Käest on mul läbi käinud pea kolmkümmend mosset, nendest võin julgelt väita, et enamik olid nõgised.
minu mosse mootor samasugune antud hetkel ehk siis nõgine. Õli marki ma veel vahetama ei hakka sest ei näe sellel mõttet. Kui saan uue mootori kokku, siis sinna läheb kl ainult lääne korralik õli sisse.

Re: IZ 412 IE 1987 ; IZ 412 IE 1984 stern100

Postitatud: 16 Mai 2014 13:38
Postitas stern100
Sai oma 91 aasta rallika tagavarakere kodule ligemale veetud ning varsti hakkan seda vaikselt korrastama. Uue tagasilla juba komplekteerisin, külge said lõpuks kõik uued asjad.

Pilt

Pilt

Pilt

Re: IZ 412 IE 1987 ; IZ 412 IE 1984 stern100

Postitatud: 25 Mai 2014 19:45
Postitas stern100
Heleroheline teenib ilusti, vaja aint varsti mingi rooliots ära vahetada. Noh radikas ka lekib aga nii vähe :D

Rallikas seisab ilusti, ootab 7. juunit, Lääne- Eesti RR-i.

Rallika tagavarakerel sai aga põhi korda tehtud. Suurem osa põhjast oli originaalvärvi all, kaasa arvatud kõik 4 rattakoobast, poolraamid jne. On ju teine aint 56 tuhat km sõitnud, aga seda hiiumaa kruusateedel ja ilma hellitamiseta.
Igatahes põhi puhtaks kus tundus et vaja, roostesurm, pintsliga vanade värvide lõpud peale ja takka mastiks. Tead kohad kus rallikal rohkem kive lendab, sai igaks juhuks lisaks tehasemastiksile ikkagi üle tehtud. Kiireks sõiduks käib küll, kannatab niimoodi talve ja soola ka kenasti. Ja teada tundud mosse nõrgad kohad...vedrupakkide otsakinnitused, mis kipuvad põhja küljest ennast lahti rebima, neile sai paar tugevdust keevitatud, eks näis kunagi kas nad ennast õigustavad ka.

Pilt

Pilt

Pilt

Pilt

Re: IZ 412 IE 1987 ; IZ 412 IE 1984 stern100

Postitatud: 30 Mai 2014 13:55
Postitas kOll
stern100 kirjutas:...vedrupakkide otsakinnitused, mis kipuvad põhja küljest ennast lahti rebima, neile sai paar tugevdust keevitatud, eks näis kunagi kas nad ennast õigustavad ka.
Pilt
Kindlasti mitte, kuna praegu nad takistavad sul ainult sillakronsade tahapoole liikumist(ja seda ka minimaalselt sest põrandaplekk tantsib kaasa). Seal on vaja igatepidi väändumisi ka vältida. Praegused "pulgad" väänduvad vabalt kaasa ja mõne ajaga on keeviseümbrised läbiväsitatud.
Sul vaja veel see karbiks keevitada, et mingit struktuurset jäikkust saavutada.
Pilt