Eesti Moskvich Klubi

Tehasest paigaldati autodele tavaliselt musti väntvõlli rihmaseibe( nagu vene toodangul ikka võis olla erandeid)Varuosana on mul olemas nii sinine kui roheline. Kaheksakümnendate teises pooles hakati tehases juba kokkupandud mootoreid üle värvima hõbedaseks.Kaasa arvatud kõik tsingitud mutrid, poldid ..starter, generaator ja ka kõik rihamseibid. 89 aasta autol nägin rihmaseibi mis oli tagantpoolt haljas( roostes) ja mida oli värvitud ainult koos mootoriga.Veepumba rihmaseib oli vanematel tsingitud, uuematel algselt must ja koos mootoriga hõbedaseks värvitud.Varuosana ostetuna on mul olemas ka selline sinakasroheline veepumba rihmaseib. Auto peal pole õnnestunud veel näha.Ja setsmekümnendate alguse autodel ei olnud veepumba rihmaseib mitte plekist stantsitud vaid toorikust treitud ning aukude puurimisega tasakaalustatud ( nägu hooratas)

Minu vanal IZ 2715(85) oli alumine ja ülemine rihmaseib rauast ja üle värvitud hõbedaseks. Alumisel rihmaseibil oli punane täpp, juttide asemel. Mille järgi sai süüdet sättida.
Naabrimehe AZLK 2140(87) ülemine rihmeseib ka värvitud hõbedaseka alumine aga kollase tsingiga.
UZMA 412 tagavara mootor 1990.a Mõlemad rihmaseibid tsingitud kollaseks.
UZMA 412 1977.a mootor alumine rihmaseib must ülemine hall.

Niipalju kui mina olen vene mootoreid näinud, on nad kõik tehases peale kokkupanekut hõbedase värviga üle tuisatud. Pobedade ja Gaz 69 mootoritega juba tehti nii. Ka Mosse mootorid ja muud osad on sedasi värvitud. Minu 84 aasta 412 mootor on tehases peale komplekteerimist värvitud koos käigukastiga. Hiljem on lisatud generaator, starter, karburaator, bensiinipump ja jagaja. Samamoodi on värvitud esi ja tagasild. Osa detaile, nagu amordid, keedvedrud pidurikaitse plekid on ka enne komplekteerimist värvitud olnud ja peale komplekteerimist uuesti koos terve silla ja piduriketaste ja sadulatega uuesti üle värvitud.

Hea info. Mulle tundus sama, eriti peale survepesu. Siiski jätan need rihmaseibid varuosa värvi.

Tagavara osadeks mõeldud esi ja tagasillad, värviti musta värviga üle,mis peale kuivamist mattiks muutus. Need,mis autodele külge pandi,seal olid tsingitud osad,värvitutest selgelt eristatavad.

Tere! Umbes nii, et olen masinasse valanud erinevaid "mahlu" mida vaja. Käigukastil eemaldasin parempoolse küljekaane ja tasalihvisin. Veidi nöökis karburaatori soojenduse lõdviku ots, midagist veel. Aga huvituks pidurisüsteemi täitmisest. Piiblid räägivad vaid õhutamisest, mitte täitmisest, järjekorda täites. Minul ta õhust koosnebki. Hetkel asuvad kõik kolvid 0 asendis. Mina teeks nii - täidan anuma ja kergelt survestan, järgiks piibli järjekorda ja saan trassidest õhu välja. Kuigi esipiduril on ka õli liikumise vertikaalne asend, mis eeldab ooteaega ja uuesti kordamist. Oletan, et saan õhu välja. Nüüd siis vajutan pedaali, arvatavasti mitu korda. Mida ütleb selle peale too "überklapp"? Kas paneb ühte äärde ja sütitab tule põlema? Tahaks teha nii, et ei peaks eriti õliga lägastama. "Suveautona" ma traditsioonilisi vedelikke ei kavatse kasutada. Muhult sain kogemuse DOT = ...

Saab õhutada ka ilma autot ja ennast täis mökerdamata ,kuigi see on tülikam ja aeganõudvam tegevus. Nimelt võta see sama DOT-4 ja pane seda kuhugi pudeli põhja natuke. Kõigile õhutusnipplitele ennem aseta otsa läbipaistev kummivoolik. Kui õhutad või õhutab nippleid abimees/sulane! Siis tema paneb ühe otsa juba vedelikuga täidetud DOT-4 pudli, asetab sinna sisse vooliku otsa ja õhutamisel tulev vedelik+õhk läheb sinna pudelisse. Mitte loodusesse,kanali põhja ega hoidku jumal, teisele silmade vahele. Kindlasti peab toru teine ots olema pudelis vedeliku sees. Säärane õpetus on olemas, vanakooli teise ja kolmandaliigi autojuhi õpikutes.Samuti jääb õhutamisel välja tulev vedelik alles!
Piduritöösilindrite puhul, esmalt tuleb õhutada eest ja siis tagant! Kuid eest õhutamisel peab süüte sisse seadma,et näha kas kolb,mis plokeerib süsteeme liigub ise ka null asendisse regulaatoris või ei. Teinekord tuleb sellega igavest jama. Seega esimene faas, õhutada kuivalt, ilma töötava mootorita, seejärel korra töötava mootoriga ja siis peaks idee poolest õhust lahti saama. Ise olen nii teinud, jube nöök aga kergema vaevaga ei saa kuidagi. Minul tekkis jama kolviga,mis läksliialt vastas asendisse ja seda tagasi saada oli jube tegemine.
Kui süsteem päris tühi peab arvestama,et õhutamisi tuleb teha mitu korda ja mainitu ooteaeg on vajalik!

Lihtsam on läbi peapumba paagikorgi suruõhk(nii umbes poolteist-kaks atsi) järgi ühendada ja ilma igasugase pumpamiseta õhutada.Mul on üks paagikork selleks puhuks rattaventiiliga varustatud,võin seda sulle laenata.Sellise väikese survega õhutades ei hakka ka signalisaatori kolb liikuma.

Seeniori toodud nippi olen isegi kasutanud ja toimib edukalt. Samuti olen tõmmanud niplist vaakumiga ning pärast jalaga pumbanud.

On nähtud asjapulki ka vedeliku õhutusniplist sisse laskmas, aga ei usu et sul sellest abi on.