Kõike need kes arvasid, et olen kadunud te eksisite. Masina eluvaim siseneb päevast-päeva. Tehtud on palju. Tänase õhtuga teen lühikokkuvõtte siis tehtud töödest.
Esisild on koos. Leidsin omale doonori kellelt ka mõningad vajalikud jupid sain. Kokkuvõttes võib rahule jääda ja meeldiv oli kokku panna, puhtad asjad siiski. Nii mõnigi X markeeringut kandev polt sai uuesti tagasi pandud ( eelnevalt muidugi üle keermestatud ja puhastatud). Tagantjärgi mõtlen, et kollast värvi kandvad amordid oleks asja silmale ilusamaks teinud aga see oleks värvi osas tähendanud lisakulutusi. Samas kui kunagi vahetab välja, siis ehk saan plaani ja jõusse viia. Vahepeal olin silmitsi probleemiga, peenkeermega mutrid. Neid sain samuti õnneks peotäie orginaale mis taastamist said. Kuna vedrukammid mossele ei sobinud, pidi ikka hüpris palju leiutama, et kokku saada. Läksime väheke robustsemat teed, ehk koormarihm ja inimene. Inimene mootoriruumi nn mootoriks, koormarihm ümber laetala ja kokku kogu kaader saigi. Lõpp hea kõik hea.
Tagasil samuti all. Sellega tegelikult veel tööd jagub. Kui kunagi varuosasid toomas käisin (poes) siis tagasillale pidurisilindreid ei ostnud, teadsin, et kodus uued olemas. Võta näpust, kodused olid hoopis maantemuhu (zaz) omad. Kinnitusaugud ei sobinud. Klopsisin tagasilla siis kokku, niipalju kui võimalik ja panin alla. Samuti oli kinnitustega ( loe: kere külge) probleeme, ehk läbi ja tuli uued muretseda. Siit foorumist kahjuks abi ei saanud aga õnneks aitas hädast välja vana koolivend. Koledad nägid välja kuid peale puhastamist ja värvimist olid ilusad. Panin siis silla alla ja amordid külge. Tegelikult tahaks tagarattad ka alla saada, hing oleks rahulikum kui masin ratastel.
Täna katkusin salongist tagaistuja seljatoe välja. samuti aknalaud sai eemaldatud. Salongis on koobaste peale liimitud nahk mille all on porolon. Enne töö algust eeldasin juba mis üllatus mind ees ootab, ehk rooste. Oli aga õnneks vähe, kraapisin ka kohe traatharjaga maha. Porolon ise oli niiske.
Tehtud on veel kõiksugu nipet-näpet töid aga hetkel ei tule ka meelde, seega polnud nii olulised.
Et tänase postituse lugejad ikka korralikult kõhu täis saaks, söödan Teid piltidega ka, kes see tühja juttu ikka lugeda viitsib.
Kui ma alguses mõtlesin, et pagastnik jääb nii nagu on siis nüüd on mõistus lõpuks koju tulnud ja saab seegi täielikult puhastatud ning uue kena värvkatte.
Jartmok. Järgmise korrani.
ootan huviga lõpptulemust.