AZLK 2140 "Rallye", 1977, hard0

[hard0]

Tagumistele vedrukiikedele paigaldasin puksid juba ära. Eesmiste tikkpoltidega on vaja veel veidi võidelda, et need lahti saada.

Kepsud on kataloogikaup. Kuid tegelikult kõige suurem häda on neile vastavaid opeli saalesid leida. Minul sellesmõttes oli väga palju õnne, et kepsukaelad olid parasjagu nii palju kulunud, et olid opeli standardmõõdu tolerantsis. Selle kontrollisin lisaks mikromeetrile üle ka veel "Plastigauge" tüüpi ribadega. Kuid kui on vaja kaelad lihvida 0,25mm opeli remontmõõtu siis neid saalesid pole sisuliselt üldse võtta täna enam. Arvan et vaid tehasetellimus aitaks siin.

[hard0]

Vahepeal olen tegelenud muude asjade kõrvalt ka interjööriga. Osaliselt roostes põhi sai seestpoolt traatkettaga puhastatud ning roostemuunduriga kaetud. Kõige selle selga sai pintsliga paksult must värv. Istmekronsteinid jm osad mis veel kollased on ja välja paistavad, pean ka mustaks värvima. Pole originaalsete kummimattide suur fänn ja seetõttu ostsin ehituspoest meetriga porivaipa ning lõikasin mosse jaoks parajateks tükkideks. Kummimatid jäävad reservi porise-lumise hooja tarvis.

[hard0]

Suvel sai kätte võetud ja see meeletult karterituulutuse kaudu tossav ja kohati kolme silindri peal töötav mootor maha tõstetud. Lahtivõtmisel leidsin kolmanda silindri kolvil mitmeks tükiks purunenud rõngad ja väljapõlenud rõngasooned. Lisaks sellele oli ühest kepsusaalest tükk eraldunud. Ime, et saalet ringi ei olnud tõmmanud ja õlirõhk oli võrdlemisi okei.





1.7L mootoriga plaanid veidi muutusid ja otsustasin selle mootori jätta universaali jaoks, seega asendusena tuli mõte "kiiresti" kokku lapata 1.5L-se mootori, kuna mul enamik osi selleks olemas. Varsti saab pool aastat mööda ja see "kiiresti tehtud" pole veel kokku saanud.

Kasutada oli mul selleks ca 2,5 mootori jagu kasutatud osi. Alustasin kasutatud 0,5mm rem. mõõdus raamkaelade ja 0,25mm rem. mõõdus kepsukaeladega väntvõlliga, mis kruvikuga mõõtes veel kenasti tolerantsis oli. Kaheteistkümnest standardkepsust valisin valisin välja neli kõige väiksema sõrmelõtkuga isendit. Kolvid samamoodi neli kõige korralikumat ning ilma tuntava ülemise randita hülsid.
Pärast hoonimist muidugi selgus, et ühel hülsil oli sees pikisoon, mida enne hoonimist palja silmaga ei olnud võimalik tuvastada. Asendushülsiga aitas välja Stern, tänud!





Sellega asi ei lõppenud - osade pesemisel tuli välja et ka ühel kolvil on seelikus pikimõra, mistõttu pidin ka selle välja vahetama. Kusjuures mõraga kolb oli teistest samast mootorist välja tulnud kolbidest 15 grammi raskem. Kolvirõngad said uued "Made in Russia"



Kepsudel lihvisin siledaks varreosa küljed ja tasakaalustasin need köögikaalu abil. Kepsu alumise osa massi mõõtmiseks tehtud rakis ei olnud väga ideaalne, mistõttu seal mõõtmise korratavus kannatas seetõttu(3-4g varieerus). Kepsude kogumassid sain ühe grammi sisse kõik.



Kaane osas sai ka veidi vaeva nähtud. Lasin maha lihvida 1,0mm mis peaks surveastmeks tegema Sigurindi raamatus oleva tabeli kohaselt kuskil 9,8:1. Ise täpsemalt mahtusid mõõtma ei hakanud. Kanaleid lihvisin ka veidi - ajasin kanalid kohakuti tihendiservaga ja silusin ära klapipesa ning kanali vahelised astmed. Ühtlasi lihvisin raadiusesse terava serva "short side radius" ehk siis kanali alumises osas lootusega, et õhk suudab seda pööret seal veidi paremini nüüd teha. Põlemiskambris ümardasin teravaid servasid, nagu näiteks küünlaava, mille serv üsna terav kipub olema. Nukkvõll sai vähekulunud standartne, klapivedrud standard, aga koos kergete duralumiiniumist klapitaldrikutega. Klapid on standardsed, peale soveldamise lihvisin taldrikuosale faasi(backcut), et parandada voolavust madalal klapitõusul.



Kuna kaanest sai materjali maha lihvitud, tegin kolbidele ka klapisüvendid. Selleks kasutasin vana klappi, millele liimisin alla 40-se lihvpaberi. Selle abil sai kenasti ca 1mm süvendi tekitada, enne kui paber ära kulus.





Loomulikult said mootorisse uued rem. mõõdus saaled ja kõikvõimalikud tihendid. Nädalavahetusel testisin plastiliiniga ära ka klappide ja kolbide omavahelised kaugused. Tagantjärgi tarkusena väljalaskeklappide jaoks oleks võinud jätta kolbidesse süvendid tegemata, seal pole ohtu ka, et nad üksteisele liiga lähedale satuksid. Nüüd on veel kaas vaja lõplikult kinni pingutada ja hakata juba muid detaile mootori külge tagasi kinnitama.

[hard0]

Pea poolteist aastat viimasest postitusest mööda saanud. Teen kokkuvõtte et mis vahepeal siis juhtunud on ka.

Mootoriehitusega ei läinud kõik nii valutult kui lootsin. Sain mootori küll kokku, aga klapisüvendid olid ühes kolvis liiga väikse varuga tehtud ja tagus ühe klapi ära. Teine põhjus oli käsitsi viilitud avad nukkvõlli ketirattas, mis ei olnud piisavad, et nukkvõll ja väntvõll täpselt märki saada. Tuli uuesti lahti kiskuda mootor ja süvendid üle teha ning neljada silindri klapid välja vahetada. Lahtikiskumisega ja mootori ringiajamisega tõusis tõenäoliselt nr 4 hülss veidi oma pesast välja. Seda sain teada siis, kui mootor oli juba koos ja soojaks käinud - tulemuseks emulsioon karteris.

Nukkvõlli ketiratas sai ka vahepeal lastud rohkem reguleeritavaks teha, ehk freesiti pöördlaual avad radiaalselt pikemaks.

Siis sai korraks motivatsioon jälle otsa ning mõne aja pärast sai mootor autolt maha kistud ja uuesti lahti võetud. Mootorist avastasin, et raamsaaltel olid kerged kraapsud sees. Arvan et õlikanalitesse jäi mingi sodi sisse mis käis ikkagi saalte vahelt läbi. Siinkohal sai see väntvõll ja saaled utiili saadetud ning järgmine kasutatud ja kontrollitud väntvõll võetud. Pesin mootori seest kogu emulsiooni välja ja panin mootori uuesti kokku ning tõstsin kere peale.

Sel korral oli õnne ja kõik toimis kenasti.

Kere poole pealt keevitasin ära kundepoolse tagumise karbinurka ja rekonstrueerisin täielikult ka eesmise karbinurga koos tõstekohaga. Kerel sai pindmise roostega kohti ära puhastatud ja üle värvitud.

Lisaks mootorile sai tagasilda varasemalt juba 3,9:1 reduktor, kuhu said kõik uued laagrid(oli reguleerimisel õnne, sest undama ei hakanud ). Käigukastiks sai valitud ja paigaldatud 408 oma, millel on 1. kuni 3. käik aeglasema ülekandega ja kompenseerivad seega kiiret reduktorit.

Ülevaatusel oli kõik kena välja arvatud käsipidur, kus parem pool oli nõrk. Lahtivõtmisel tuli trumlist üksjagu roostepuru ja sodi välja. Kiire puhastamine ja uuesti kokkupanek sel korral aitas ja korduskatsel oli kõik OK. Heitgaasid olid juba esimesel väga eeskujulikud, CO mälu järgi 0,25 ja HC 260ppm vaid, kusjuures mootor oli selleks hetkeks töötanud vaid tunni-kaks. Piduristendis oli auto mass koos ülevaatajaga 1075kg, mis annab alust arvata et auto tühimass on nõks alla 1000kg seega teatav auto dieet on tulnud kasuks.

Mehhaaniliste kütusepumpadega ei ole viimasel ajal üldse õnne olnud. Kaks täiesti uut pumpa tootsid ülerõhku ja ujutasid karburaatorit üle, kuigi mul oli bakeliidist vahetükk olemas pumba ja plokikaane vahel. Igatahes see viskas kopa nii ette et paigaldasin pagasnikusse Hüco 13300 elektrilise pumba(töörõhk 0,3bar). Plokikaanes olev kütusepumba koht sai kaetud vastavasse kujusse lõigatud metallplaadiga.

Nüüd on veel vaja ära teha jahedama õhu võtmise torustik, kus kummilõdvik suvisel ajal oleks väljalaskekollektori asemel hoopis radika kõrval. Sinna aga on vaja teha radikaraami kõrvalt läbiviik, et iluvõre tagant mootor jahedamat õhku saaks ja ei tarbiks kapoti alt kuuma õhku. Võit heal juhul mingi 0,1hj aga vabalthingava puhul ongi see nagu rahagagi, et kes senti ei korja see krooni ei saa.

[irukas]

Kaks täiesti uut pumpa tootsid ülerõhku

Kui siksi pumpa kasutasid siis neil vaja kasutada ülerõhu jaoks paksemaid tihendeid või käiata pulka lühemaks.

[hard0]

Kaks täiesti uut pumpa tootsid ülerõhku

Kui siksi pumpa kasutasid siis neil vaja kasutada ülerõhu jaoks paksemaid tihendeid või käiata pulka lühemaks.

Kusjuures mõlemad justkui "412" koodiga pumbad, üks Master Spordi oma ja teine Pekar.

[hard0]

TPU printimise puhul anna kindlasti teada, kuidas tulemus on. Endal on vormid tehtud osade pukside valamise jaoks kahekomponentsest polüuretaanist. Proovida veel pole jõudnud, aga küll kunagi ka jõuab.

Hetkel tundub, et TPU lehtvedrupuksid peavad kenasti vastu, ainult et käuksuvad. Peab uuesti määrima vast.