Suvel sai kätte võetud ja see meeletult karterituulutuse kaudu tossav ja kohati kolme silindri peal töötav mootor maha tõstetud. Lahtivõtmisel leidsin kolmanda silindri kolvil mitmeks tükiks purunenud rõngad ja väljapõlenud rõngasooned. Lisaks sellele oli ühest kepsusaalest tükk eraldunud. Ime, et saalet ringi ei olnud tõmmanud ja õlirõhk oli võrdlemisi okei.
1.7L mootoriga plaanid veidi muutusid ja otsustasin selle mootori jätta universaali jaoks, seega asendusena tuli mõte "kiiresti" kokku lapata 1.5L-se mootori, kuna mul enamik osi selleks olemas. Varsti saab pool aastat mööda ja see "kiiresti tehtud" pole veel kokku saanud.
Kasutada oli mul selleks ca 2,5 mootori jagu kasutatud osi. Alustasin kasutatud 0,5mm rem. mõõdus raamkaelade ja 0,25mm rem. mõõdus kepsukaeladega väntvõlliga, mis kruvikuga mõõtes veel kenasti tolerantsis oli. Kaheteistkümnest standardkepsust valisin valisin välja neli kõige väiksema sõrmelõtkuga isendit. Kolvid samamoodi neli kõige korralikumat ning ilma tuntava ülemise randita hülsid.
Pärast hoonimist muidugi selgus, et ühel hülsil oli sees pikisoon, mida enne hoonimist palja silmaga ei olnud võimalik tuvastada. Asendushülsiga aitas välja Stern, tänud!
Sellega asi ei lõppenud - osade pesemisel tuli välja et ka ühel kolvil on seelikus pikimõra, mistõttu pidin ka selle välja vahetama. Kusjuures mõraga kolb oli teistest samast mootorist välja tulnud kolbidest 15 grammi raskem. Kolvirõngad said uued "Made in Russia"
Kepsudel lihvisin siledaks varreosa küljed ja tasakaalustasin need köögikaalu abil. Kepsu alumise osa massi mõõtmiseks tehtud rakis ei olnud väga ideaalne, mistõttu seal mõõtmise korratavus kannatas seetõttu(3-4g varieerus). Kepsude kogumassid sain ühe grammi sisse kõik.
Kaane osas sai ka veidi vaeva nähtud. Lasin maha lihvida 1,0mm mis peaks surveastmeks tegema Sigurindi raamatus oleva tabeli kohaselt kuskil 9,8:1. Ise täpsemalt mahtusid mõõtma ei hakanud. Kanaleid lihvisin ka veidi - ajasin kanalid kohakuti tihendiservaga ja silusin ära klapipesa ning kanali vahelised astmed. Ühtlasi lihvisin raadiusesse terava serva "short side radius" ehk siis kanali alumises osas lootusega, et õhk suudab seda pööret seal veidi paremini nüüd teha. Põlemiskambris ümardasin teravaid servasid, nagu näiteks küünlaava, mille serv üsna terav kipub olema. Nukkvõll sai vähekulunud standartne, klapivedrud standard, aga koos kergete duralumiiniumist klapitaldrikutega. Klapid on standardsed, peale soveldamise lihvisin taldrikuosale faasi(backcut), et parandada voolavust madalal klapitõusul.
Kuna kaanest sai materjali maha lihvitud, tegin kolbidele ka klapisüvendid. Selleks kasutasin vana klappi, millele liimisin alla 40-se lihvpaberi. Selle abil sai kenasti ca 1mm süvendi tekitada, enne kui paber ära kulus.
Loomulikult said mootorisse uued rem. mõõdus saaled ja kõikvõimalikud tihendid. Nädalavahetusel testisin plastiliiniga ära ka klappide ja kolbide omavahelised kaugused. Tagantjärgi tarkusena väljalaskeklappide jaoks oleks võinud jätta kolbidesse süvendid tegemata, seal pole ohtu ka, et nad üksteisele liiga lähedale satuksid. Nüüd on veel kaas vaja lõplikult kinni pingutada ja hakata juba muid detaile mootori külge tagasi kinnitama.
). Käigukastiks sai valitud ja paigaldatud 408 oma, millel on 1. kuni 3. käik aeglasema ülekandega ja kompenseerivad seega kiiret reduktorit.