AZLK 2140 1968 TALUPOEG TALUJA DIISELMOSSE. Perkins 4.108

[TALUPOEG TALUJA]

No 16 mm. silmust vaja pihustitorude keeramiseks. 26 mm.võti aga pihusti mutrite või siis lausa pihusti kerest kinnihoidmiseks. Ma ei oska öelda mis mõõdus see õige võti peaks tollmõõdus olema aga tundub,et 26-ga ajab asja ära. Pisut nagu ikka logiseb mutri peal... 5/16 on pea sama mis 8mm. Lootsin ,et on pisut tihedam..aga vist mitte eriti. Ei ole saanud veel proovida küttepumba poltide keeramiseks.



T.

[TALUPOEG TALUJA]

Õhtust!

Vahepeal olid külmad ilmad ja seistes väsitas pisut aku ära. Sai siin pikemalt laetud ja asi jälle korras. Avastasin,et isegi peale tundi plokisoojenduse järgi hoidmist ei saanud mootorit käima kuna aku oli nõrk. Ju siis külm tegi vahepeal ära. Üle 20 kraadi oli siin. Veel nuputasin välja,et kuna mul akujuhtmed liiga pikad siis kaob ka vool juhtmetesse ära. Nimelt üks juhe oli ka peenem teisest. See vast kurja juur. Tegin siis uued juhtmed. Sain akujuhtmeid lühemaks tervelt 70 cm. 10 cm venitaks veel lühemaks aga see on siis piiri peal.
Tegelt oleks vaja aku hoopis teisele poole viia,saaks veel lühemad juhtmed teha.... Ma pole mingi elektrik aga sõber natike seletas asja. Nimelt oli ju algul aku uus,nüüd vist vast juba neljas aasta jookseb ja juba väsimuse tundemärgid märgata külmaga. Peale akujuhtmete vahetamist on aru saada küll,et nagu käbedamalt ajab ringi. Algselt võtsin ju need juhtmed mis esimesena silma hakkasid seinapeal. Eks tuleb vahest asju ümber teha.

[marek]

Õhtust!

Vahepeal olid külmad ilmad ja seistes väsitas pisut aku ära. Sai siin pikemalt laetud ja asi jälle korras. Avastasin,et isegi peale tundi plokisoojenduse järgi hoidmist ei saanud mootorit käima kuna aku oli nõrk. Ju siis külm tegi vahepeal ära. Üle 20 kraadi oli siin. Veel nuputasin välja,et kuna mul akujuhtmed liiga pikad siis kaob ka vool juhtmetesse ära. Nimelt üks juhe oli ka peenem teisest. See vast kurja juur. Tegin siis uued juhtmed. Sain akujuhtmeid lühemaks tervelt 70 cm. 10 cm venitaks veel lühemaks aga see on siis piiri peal.
Tegelt oleks vaja aku hoopis teisele poole viia,saaks veel lühemad juhtmed teha.... Ma pole mingi elektrik aga sõber natike seletas asja. Nimelt oli ju algul aku uus,nüüd vist vast juba neljas aasta jookseb ja juba väsimuse tundemärgid märgata külmaga. Peale akujuhtmete vahetamist on aru saada küll,et nagu käbedamalt ajab ringi. Algselt võtsin ju need juhtmed mis esimesena silma hakkasid seinapeal. Eks tuleb vahest asju ümber teha.

Vool tugevust piirab juhtme ristlõige, mitte juhtme pikkus. Seetõttu juhtme lühemaks tegemine suurema voolutugevuse saavutamiseks üsna veider. No muidugi kui vask juhe, siis saab ülejäänud juhtme rahaks teha ja siis on küll kasud sees.

Aga voolutugevust piirab kõige väiksema pindalaga kontakt süsteemis ning üldjuhul on selleks kinnitused/klemmid mutrid ja kui probleem tekib ajaga, siis oksüdeerumise tõttu. Peenema juhtme paksema vastu vahetamie ka õige lähenemine. Aga üldjuhul piirab voolu siiski mõni eelmainitud kontakt, mitte juhe. Seda kohta, kus voolu piiratakse, saab otsida selle järgi et see läheb kuumaks võrreldes ülejäänud vooluahela komponentidega. Ettevaatust, võib ka kuumuse tõttu ennast täitsa ära kõrvetada selle koha peal kui käega katsuda.

[TALUPOEG TALUJA]

Aga voolutugevust piirab kõige väiksema pindalaga kontakt süsteemis ning üldjuhul on selleks kinnitused/klemmid mutrid ja kui probleem tekib ajaga, siis oksüdeerumise tõttu. Peenema juhtme paksema vastu vahetamie ka õige lähenemine. Aga üldjuhul piirab voolu siiski mõni eelmainitud kontakt, mitte juhe. Seda kohta, kus voolu piiratakse, saab otsida selle järgi et see läheb kuumaks võrreldes ülejäänud vooluahela komponentidega. Ettevaatust, võib ka kuumuse tõttu ennast täitsa ära kõrvetada selle koha peal kui käega katsuda.

[/quote]

Vaidlen vastu. Juhtme pikkus loeb raudselt! Muuga nõus täiesti.

[marek]

Aga voolutugevust piirab kõige väiksema pindalaga kontakt süsteemis ning üldjuhul on selleks kinnitused/klemmid mutrid ja kui probleem tekib ajaga, siis oksüdeerumise tõttu. Peenema juhtme paksema vastu vahetamie ka õige lähenemine. Aga üldjuhul piirab voolu siiski mõni eelmainitud kontakt, mitte juhe. Seda kohta, kus voolu piiratakse, saab otsida selle järgi et see läheb kuumaks võrreldes ülejäänud vooluahela komponentidega. Ettevaatust, võib ka kuumuse tõttu ennast täitsa ära kõrvetada selle koha peal kui käega katsuda.

Vaidlen vastu. Juhtme pikkus loeb raudselt! Muuga nõus täiesti.

Mingil määral küll, aga auto juhtmed tehtud väga-väga suure ristlõike pindala varuga ning pikkuse tõttu takistuse muutus on üsna marginaalne.
Vb. tänapäeva autodel on kõik väga täpseks aetud materjali kokkuhoiu tõttu, aga mossele pandi omal ajal juhtet kindlasti mõnuga rohkem kui arvutuslikult tarvis.
Nt. mossel ja sapakal on suht. samaväärse tegumoe ja olemisega aku + juhtmed, aga pikkuse erinevus on kordades. Kui pikkus oleks oluline siis ju peaks sapaka juhe ka märkimisväärselt paksem olema. Aga tõenäoliselt on üks ja sama juhe, vaat et samast juhtme/kaablitehasestki

Samas on autodel ka "kolmas" akujuhe, millest oleneb käivitusvool täpselt samapalju kui aku + ja - kaablist. See on mootori ja kere vaheline massijuhe/kaabel ning väga tihti just seal probleemid peituvadki.

[TALUPOEG TALUJA]

Kes on keevitusaparaatidega tegelenud siis need on ka kursis juhtmete pikkuse mõjuga. Sama on ka auto juures. Ehk mida pikemad on juhtmed,seda lahjemaks asi läheb. Võite ka paraleele tõmmata enda "juhtmetega" Kui ikka juhtmed pikad,no ei saa aru midagi....
No mis mina tean,ma pole elektrit õppinud aga praktika elus on aidanud.
Mu enda rohelisel Mossel on tehtud hirmsad aretused,meeletud kaablid veetud mööda auto põhja jne... imestan isegi,et nii hästi toimetas. Aku oli muidugi uus alati ja häda polnud. Vanemad akud läksid traktorite peale koheselt peale esimesi tundemärke.
Kas meil siin ka päris elukutselisi elektrikuid? Järsku näitaksid mulle koha kätte kui midagi vassin?

T.

[marko]

Juhtme pikkus ja ristlõige mõjutab kohe kindlasti,mida pikem juhe või kaabel seda suuremaks läheb takistus ehk mida pikemad vahemaad ja suuremad voolud seda jämedam ta olema peab.Mida pikem seda suurem takistus ja tekib juba pinge lang ja kaabli soojenemine.Auto puhul 12 voldi pinge juures küllalt suured voolud,seda eriti käivitamise osas.Nii massi kui starterisse minev juhe peab olema võimalikult lühike ja suure ristlõikega.

[Edel]

Kõiksugu rahvaralli, drifti, rallikrossi jne autodel on tihtipeale aku pagasnikusse viidud, ka Ladadel ja see on päris pikk "soolikas".Ja keegi pole rääkinud, et käivitamine sellevõrra raskem oleks. Ehk mingi % kindlasti läheb kehvemaks.
Mootori ja kere vaheline mass peab ka korras olema. Prooviks võib veel lisakaabli vedada.

[TALUPOEG TALUJA]

Kõiksugu rahvaralli, drifti, rallikrossi jne autodel on tihtipeale aku pagasnikusse viidud, ka Ladadel ja see on päris pikk "soolikas".Ja keegi pole rääkinud, et käivitamine sellevõrra raskem oleks. Ehk mingi % kindlasti läheb kehvemaks.
Mootori ja kere vaheline mass peab ka korras olema. Prooviks võib veel lisakaabli vedada.

Tavaliselt viidi aku pagasnikusse sellepärast,et kuna traktori akusid liikus vanasti rohkem siis need ei mahtunud lihtsalt õigele kohale ära. Ja kuna akud suured,ei lugenud see midagi,sest võimu jäi ülegi. See oli muidugi sellel ajal,kui midagi saada polnud.
Ralliautodel muidugi teine lugu,seal ikka ellujäämise küsimus.

[marko]

Korras starter,mootoriga ja akuga masin läheb loomulikult ka nõrgema pingega käima.Ja tegelikkuses on igasugu ühendused tavaliselt need kurjajuured nt massid jne. ristlõige ikkagi teisejärguline,aga siski oluline.
Ja ega alati pole tavajuhtmestik väga piisav,kui näiteks mossselgi võtta ja mõõta pinget lähi/kaugtule pealt ja võrrelda aku pealt siis pingelang märgatav.Selleks olen nii mõnelgi tuttava autol tuled eraldi jämedama juhtme ja releega asendanud.