Eesti Moskvich Klubi

stern100 kirjutas:No, ka luugid ja esitiivad värvimise ajaks ikka maha

Luugid olid juba enne maas. Kuigi ma ei aja just originaali taga jäävad siiski esitiivad külge nagu ka tehases (kerevärvi poldipead), nii tundub õigem ja mugavam.

Nüüdseks suvine puhkus jälle läbi aga seekord sai ka kõik plaanitu ära teostatud.

Esiteks ei andnud rahu juhipoolse esitiiva viik mis oli liiga mööda võrreldes uksega ja seda sai proovitud paremaks teha viigi alt kõvasti materjali maha lihvides, tundus et sai parem, eriti just juhiukse juurest kus oli varem suur silmariivav üleminek:



Lisaks oli juhiukse ja tiiva vaheline ülemine nurk kuju poolest veidi mööda (vahe suur), eelmine aasta oli plaan see jätta nii kuidas on nagu ka esitiiva viik. Nüüd aga kuna oli rohkem aega ja on ette teada, et sellised asjad hakkavad iseenda silma riivama ning seetõttu sai ka see paremaks tehtud:



Et siis sai tiiva ärakeeratud serv välja väänatud (et serva uut vajalikku osa ei peaks "õhku" ehitama), paika aetud ning seejärel klaaskiudpahtliga üldkuju antud ning lõpuks peenpahtliga lõppviimistlus:



Pärast viimase täitevkrundi mahalihvimist ja pinna üsna kriitilist uuringut sai kokkuvõttes ikka üsna palju pisiparandusi veel peenpahtliga tehtud:





Ning seejärel enne viimast kruntimist sai tiivaservad ja karbi alumine osa, kus põhiline kivirahe hakkab toimuma, üle tehtud kivikaitsega:




Kivikaitse piirserv sai tehtud hilisema lihvimise teel kuna absoluutselt ei meeldi kandilised maalriteibiga tõmmatud kivikaitse piirjooned masinate alaservas mis teinekord silma jäävad. Kuna kivikaitse on kummine siis see jääb liivapaberisse kinni ning rikub selle väga kiirelt ära. Õnneks olin kõik kasutatud 240 paberi lehed alles hoidnud, mis selliseks väga väheseks aga liivapaberit kiirelt hävitavaks tööks sobisid ideaalsed.

Kruntimiseks ja hilisemaks värvimiseks sai kiirelt kokku kruvitud ajutine "värvikamber" kuna päris värvijad päris kambriga tahtsid terve auto ainult värvimise eest 200-300 euri saada kui eeltöö tehtud. Kuna värvimine töö kõige meeldivam osa pärast pikka ja tüütut eeltööd siis sai ise käepärastest vahenditest värvikamber kokku klopsitud kümnendiku kambris värvimise hinna eest:

Esiteks puitkarkass:



Seejärel taimede katteloor, mis laseb õhku läbi (ehk toimib kambris vajaliku ventilatsioonina):



Ning viimasena läks katusele peale 150 μm paksusega kile, et vihma eest kaitsta. Enne kruntimist ja värvimist sai kõik laes leiduvad putukad tolmuimejasse imetud ning ca. pool tundi enne värvimist sai ka nitrolahustiga tops lae alla pandud. Viimane tegi allesjäänud putukad uimaseks ja allasadavaks, et väiksema tõenäosusega värske värvi sisse jõuaks. Lisaks panin valmis ka pinsetid, et vajadusel värskeid putukaid eemaldada.

Kõigepealt said krunditud autost eraldiseisvad detailid:





Selle käigus sai selgeks et päris värvimiseks peaks kõik detailid ilusti kambri keskele riputama ja võimalikult jäigalt paika saama, nii on kõige parem värvitööd teha sellises kasvuhoone laadses asjas.

Seejärel tuli kõigepealt ülejäänud kere värvimise jaoks kinni katta. Võttis aega küll pool päeva, aga selle töö juures kiirustamine on varemalt valusalt kätte maksnud (kuivanud värv halvasti kaetud kohast või pilust sisse pääsenud) ning ei tahtnud sellega riskida:



ning siis sai masin "kambrisse", kus ümber auto oli ca. 75 cm ruumi ning see osutus algsest kartusest hoolimata piisavaks, et saaks mugavalt kruntida/värvida:



Masin krunditud, kõigepealt sai kohtadesse, kus plekk välja tuli happekrunt ning seejärel kõik pinnad täitevkrundiga krunditud:



Nüüd sai siis viimase lihviga alustatud. Krunt sai taseseks lihvitud 240 paberiga ning seejärel pinnad üle käidud 800 vesiliivapaberiga. Viimasega kuivalt kuna ise ei usalda märglihvimise tehnoloogiat. Ladaklubis ühel kasutajal tema arvates võis ajada hiljem värvi mullitama vesilihvi tegemine, et niiskus jäi kruntdikihti ja pahtlikihti sisse. Alguses polnud midagi häda, aga kahe aasta pärast hakkas värv mullitama (Link). Kas see on 100 % õige põhjus muidugi ei tea, aga seda teooriat kinnitab ka enda tähelepanek, et kui pinnavärvile langeb veepiisk siis ta jääb ilusti värvi peale kuna see on üks kattevärvi eesmärke - vee isoleerimine aluspinnast. Krundi ja pahtli korral aga imbub piisk värvi või pahtli sisse kuna viimased on hügroskoopsed ehk siis imavad vett/märguvad. Seega ise lisaniiskuse viimist sellisele pinnale ei pea ratsionaalseks.
Kuivalt nühkides rikneb küll 800 paber kiiremini (ei saa ka suruõhuga nii hästi puhastada kui 240 paberit), aga ühe detaili sai ikka 1 paberiga siledaks, ehk siis üks detail (nt. ukse välispind) = üks lihvimisklotsi suurune paber.

Uks ja tagaluuk enne ja pärast lihvi:









Natuke pidi ka nüüd veel siit sealt peenpahtliga üsikuid augukesi krundis (mida välja ei andnud lihvida) täitma, aga need olid tõesti väga üksikud. Tundus, et saab uksed ja luugi lõplikult ära värvida. Kõik detailid said puhastatud silikoonpesuainega ja kambrisse, nüüd said kõik detailid peale esipõlle rippuma pandud:



Märkuseks, et detailide riputamiseks-kinnitamiseks saab väga head ja tugevat traati keemilise puhastuse traadist riidepuudest. Väga hea ja tugev, aga samas ka väänatav traat.

Ja värvitud detailid:







Tulid ka mõned jooksukohad, võibolla sai püstolist liiga palju värvi peale keeratud. Võimalik ka, et probleem oli selles, et oli väga päikeseline päev ning pakun et värvimise ajal oli värviruumis ca. 40 kraadi sooja. Higi voolas ojadena ning värvijooksud tekkisid hiljem pärast pealekandmist, mida polnud varem näinud. Aga need proovib välja lihvida ja poleerida. Detailid jätsin kohe heaga mitmeks päevaks rippuma ja kuivama, et mitte värskesse värvi muljumisjälgi jätta või pehmet värvi kriimustada.

Seejärel sai kere ise samuti ära lihvitud, enne 240 ja siis 800 paber. Paar pilti millelt ehk aru saab kuidas krunt peegeldama jääb kui 800 paberiga üle käia:




Kere juures vajas pahteldamist ainult üks väike auk tagatiival.

Seejärel sai kere kamber-kasvuhoonesse viidud:



Ja värvitud:



Viimane toimus õhtusel ajal ning temperatuur oli ca. 20-25 kraadi kambris ning värv enam tagantjärele jooksma ei hakanud. Tegelikult sai seekord ka püstolis õhu ja värvi vahekorra ideaalselt paika.

Ja nüüd auto kuivab nädala selles samas kasvuhoones. Ehk tulevasel pühapäeval plaanis garaaži ära viia.

Galeriis on veel uusi pilte alates siit: http://nagi.ee/photos/mossepower/sets/3 ... &start=154

Ilus! Viitsisid ikka ise vaeva näha selle ühekordse kambriga.

Päris asjalik värvikamber kui paremat võtta pole, kiitus, super lux !

Tänan heade sõnade eest!
Iseenesest selle "värvikambri" ehituseks läks kõige vähem aega (4 h) ja energiat kogu tegevuse juures. Isegi laudasid ei viitsinud parajaks saagida, vaid panin keskelt üksteise peale või siis äärest üle jooksma vastavalt vajalikele mõõtudele.

Aga nädalavahtusel lükkasin värvitud kere garaaži alla ära. Hoolimata värvikambrist on ikka tolmuterad jms. jama siin-seal värvi sees ja mõni halvasti pahteldatud mõlk, aga noh samas ise tehtud asi ikkagi. Ise olen täitsa rahul ja minu õnneks pole ka tegu autoga, millel ideaalset ja perfektset värvitööd eeldaks (nt. must Volga, Mersu vms. esindusauto).

Ega seda eeltöö ja värvi asja ei osanudki enne nii kriitliselt vaadata kui ise oma käega polnud teinud ja näinud kuidas tehes mis tuleb ja kui hea tuleb. Ja tänu sellele nüüd oskab kvalieeti ka teiste masinatel märgata ja hinnata.

Mõned pildid (klikkides pildil avab suurena):















Galriis on mõni pilt veel: http://nagi.ee/photos/mossepower/sets/3 ... &start=204

Võrdlesin nüüdset pinda (800 paberiga viimane lihv) ka katuse-osaga (240 paber oli viimane). Nüüdne värvipind on märkimisväärselt siledam nii et see 800 paberiga lihv oli täitsa väärt tegevus.

Juhtus ka üks jama selle nädalase õues kuivamise ajal: laepolster tuli tagaakna juurest lahti. Tegelikult oli juba enne veidi nurgast lahti, aga nüüd on täielikult (pilt nr. 2 ja 4) ja on muidugi ka veidi kokku tõmbunud.
1. Kas on kellegil kogemusi et kuidas seda vana polstrit tagasi õigesse pikkusesse saada, kuskilt on meelde jäänud et veega niisutades? Niisama venitades tõmbaks polstri katki arvatavasti.

Laepolstri jätsin auto külge taastamise ajaks, sest see oli üsna ideaalne (ei auke ega kortse) ja selline vana väljanägemine lisab masinale iseloomu. Samas on varasem kogemus sapakaga kui võtsin polstri pesemiseks maha ja ei saanudki enam vana polstrit hiljem nii hästi tagasi kui tehases oli pandud. Proovisin mitu korda erinevaid järjekordi ja järeleandmise kohti aga ideaalseks ei saanudki enam. Rohkem ei tahtnud samasse ämbrisse astuda aga mingil määral ikka peab nagu nüüd näha.

2. Ja teine küsimus oleks, et mis liimi on keegi kasutatud laepolstri tagasi külge liimimiseks? Ja sama küsimus oleks ka uksetihendite liimimise liimi kohta?

Laepolstrit tuleb veega niisutada jah ning tõmbe alla,et tasapisi veniks. Tõmbetugevus jällegi suhteline,arvuliselt öelda ei oska. Tuttaval tekkis Volga laega sama jama ja ta ehitas ikka hullu kaadervärgi selle jaoks,et polster õige pikkusega saada. Ca 10 tugevat näpitsat,need kinnitas polstri ääre külge teatud vahemaa tagant üksteise kõrvale. Ning tal olid mingid pikad vedrud,millede ühte otsa siis näpitsad ja teised otsad raami külge ning pinge alla. Aeg ajalt pritsiga lasi vett peale. Paar päeva läks ikka aega,kuna vedrutugevus tahtis timmimist saada. Alguses ei julenud väga jörmiks minna,venitab äkki väga ära. Aega läks,asja sai.
Tihendeid ja laepolstrit on liimitud kontaktliimiga. Kuna marke on praegu palju,siis ei oskagi öelda,mis see kõige-kõige oleks

Ma sain laepolstri paika vägasooja ilmaga, miskit 25-30 kraadi oli õues plus tumeda katusega küttis päike selle kenaks saunaks. Garaazis suure puhuriga salongis soojendades küll sarnast tulemust ei saand