Eesti Moskvich Klubi

Kombist veel niipalju, et sisu ja mootor on väga heas korras, läbisõitu on kogunenud tagasihoidlikud 62 tuhat, küll aga on probleemid kere ja põhjaga, kunagi sõideti autole tagant sisse ja parem külg on parandatud nõukaaegse kvaliteediga, aga see ei ole veel midagi. Garaaž, milles auto viimased 15a seisis, oli muldpõrandaga, seega põhja peaaegu et ei olegi, sama lugu poolraamide ja ilmselt ka esisillaga. Auto näeb üllatavalt hea välja väljastpoolt, uksed käivad ilusti ja pole lääpas. Nüüd tahaks teada, et millest ma peaksin keretöödes alustama, et kere kõveraks ei läheks. Praegu istub auto veel sildadel ja ma ei saagi sildu ära võtta, sest muidu pole väga millelegi toetada seda kere

Kollane mosse seisab, et ole praegu mahti temaga tegeleda, küll aga olen natukene kombiga tegelenud, leidnud omajagu varuosi, et tööga pihta hakata. Vana omanik rääkis autoga tehtud töödest niipalju, et taha nurka sai laksu ja esitiivad olid mädad, need vahetati välja. Tegelikkuses lähemal inspekteerimisel selgus, et on tehtud ikka palju muud ka ja originaalvärvist on alles ainult ukselinkidest ülespoole jääv. Karbid on juba vahetatud, esitiivad on vahetatud, välimiste koopaäärte kallal on tegutsetud ja vähemalt vasakul pool ka tiivanurka lapitud.




Lisaks sellele on ka juhipoolset sisemist karpi ja esitiiva alumist kinnitust keevitatud.



Veel on probleemsed kohad (neid tuleb veel, kui ma kaugemale jõuan) tagatiibade ja luugi vaheline plekk, tagaluugi äär, vasaku tagumise ukse äär, seesama nõuka ajal üles löödud parem tagakülg jne jne



Tagaluugi vahele jookseb kusagilt vesi, klaasitihend tundub korralik, kuid lähemalt pole veel uurinud.

Uksehing on lahti

Hakkasin eesmise tungikohal olevat roostehunnikut lahti lõikama ja ega seal esialgsest kujust midagi alles pole, vaatasin ka teist poolt, aga sealt on terve see alumine osa puudu. Eks ma pean seda üles ehitades tuginema illustratiivsele pildimaterjalile ja kasutama veits loomingulisust

Vahemärkusena, et kuna tihtipeale kiputakse siin piltidega koonerdama või siis lihtsalt ajapikku kaovad vanematel postitustel pildid ära, proovin enda teemat täita rohkem piltidega ja vähem tekstiga, kuigi keeruline on tegutsemise ajal piltide tegemist mitte unustada
Esimestest tungikohtadest on mul olemas ainult üks pool, proovin ise teise meisterdada, väga keeruline ei tundu. Esialgu jõudsin täpselt nii kaugele. Igat painet pidin 3x üle mõtlema enne painutamist, sest detail peab tulema olemasolevaga võrreldes täpselt peegelpildis.

Pildid on alati head vaadata. Jätka head tööd (Y)

Tungikoha üks plekk sai valmis.

Nüüd on selle järgi võimalik oletada/tuletada sisemise karbi, selle sisemise karbi lisapleki(pole aimugi, kuidas seda nimetada) ja välise pleki kuju.

Väga suur ja tubli töö ette võetud! Samas vaadates keretööde hulka justnimelt erikujuga plekkide valmistamise osas, siis soovitaks selle jaoks korraliku põhjaga doonormasin leida, mille küljest tükke lõigata.
Ksf. stern100 just pakkus FBs üht 412 mosset, mis oleks selliseks plekkdetailide doonoriks ideaalne.

Lisaks on soe soovitus antud kombi põhjapoolt kõigepealt liivapritsi saata. Siis saab selge pildi, et kus, mida ja kui suures osas vaja asendada. Silmaga nähtav on teinekord ainult 1/4-1/2 tegelikust läbivast roostest.

Igal juhul edu autoga!

kenasti väänatud plekk!

ma jätsin esiti jagamata oma nn demotiveeriva soovituse, aga marek ütles pehmemas vormis sama asja välja: mõistlik oleks otsida elusam (ja soovitavalt lappimata) kere. Aga erinevalt tema soovitusest mitte eesmäriga tükke ümber tõsta vaid ikka tervikuna kasutamiseks. On lihtsam ja tegelikult saab ka tulemus hulka parem / kestvam. Piltidelt vaatab vastu (läbi)rooste imekohtades. Puhasta nt ära tulevase uue põhjapleki ja sisemise karbi üleminek - ma kardan, et Sul ei jää seal suurt järele ja lõpetad lisaks põhjaplekile ka uute sisemiste karpide ehitamisega. Ning kui isegi saad põhjapleki sinna kuidagi kinni, siis see üleminek on Sul suure tõenäosusega 5a pärast roostetamas, samas kui tehasekonditsiooni puhul ei ole see isegi roostetamise koht.

muide ei - ma ei oma ega paku liigset keret

Seda doonorkere asja on juba korduvalt pakutud, aga asja mõte ei ole loopida mosse tehnikat ühelt kerelt teisele, vaid taastada just sedasama kombit, mis mul käes on. Tean, et tööd on palju ja ega piltidelt pole näha veeranditki ees olevast tööst, pigem võtsin praegu ette ja alustasin ühest poolest. Sisemised karbid kavatsen niikuinii uued teha, praegustest pole ju eriti midagi järel.

Olen ise ikkagi pigem algaja keretöödes ja kuidas ma muudmuudi õpin, selline keerulisem projekt paneb ka mõtlema asjade järjekorrale ja täpsetele töövõtetele. Minu tööde eesmärk on, et järgmised 10-15 aastat poleks vaja keretöödele mõeldagi, liivapritsi saata ei taha, sest siis ei jääks midagi auto põhjast järele. Iseennast teades, olen jonnakas ning kangekaelne ja ei kannata lõpetamata asju, seega ükskord ta valmib, olgu see siis 1 või 5 või 10 aasta pärast

Härra Erko kirjutas:...Minu tööde eesmärk on, et järgmised 10-15 aastat poleks vaja keretöödele mõeldagi, liivapritsi saata ei taha, sest siis ei jääks midagi auto põhjast järele...

Parandaksin siinkohal natuke, et liivapritsi järel ei jää roostest midagi alles. Eriti kui plaan on 10-15 aastat kestev keretöö siis oleks varjatud rooste kõrvale uue pleki lisamine enesepetmine. Pigem teha juba ühe korra ja korralikult.
Tegelikult see liivapritsi vältimine ka mul endal täiesti käidud tee. Auto ostu järel olin kindel, et puhastan mehaaniliselt traatharja ja lamellkettaga kogu mosse kere. Üheltmaalt sai selgeks, et mind rahuldava tulemusi saamiseks kuluks meeletu aeg, palju kettaid/harju ning mitu relakat ja trelli kulutaks lõpuni läbi. Seega hinnavõit võrreldes liivapritsiga kuivab kokku materjalide ja kulunud aja näol. Lisaks ei pääse kõikide servade ja nurkade sisse ja taha nagu liivapritsiga ning seega tean ise, et töö ei saa nii korralik kui tahaks.
Seda kõige arvestades läks auto liivapritsi ning pritsimise ajal seda meeletut töökogust kõrvalt vaadates sain oma eeldustele mitmekordset kinnitust.

Aga muidugi iga mees teeb oma autot nii nagu ise soovib. Käesolev on lihtsalt kogemuspõhine soovitus

Marek, mõistan su juttu ja panen kõrva taha, aga hetkel ilmselt jään veel endale kindlaks. Kui terve kere liivapritsi saata, siis pritsitud autot vaadates läheks ilmselt terve auto emexisse Siis vaataksid põhjas ja igalpool vastu hiiglaslikud tühimikud ja poleks enam vähimatki aimu, kuidas seal plekid asetsesid. Selle ülesehitamiseks oleks juba vaja teist autot kõrvale puhtalt, et näha, mis seal originaalis olema peaks.

Kohad, mille puhastamiseks ligipääs puudub, tuleb punktkeevitusest lahti puurida ja hiljem tagasi kokku keevitada, selle pärast ma eriti ei muretseks. Nagu juba ennist mainisin, tahan võimalikult palju autost ise teha. Muidugi on võimalik saata liivapritsi, siis keretöödesse ja siis värvimisse, mootor kap. remonti jne, aga siis võin juba osta auto, millel see kõik tehtud on. Ja lõpptulemuseks olen tuhandeid eurosid vaesem ja keevitada ikka ei oskaks

Kindlasti tundun ma nii mõnegi jaoks liialt optimistlik, sest tööd on sitaks ja noor poiss veel ei adu seda jne. Ma täitsa mõistan seda, sest kui vaadata lugejate mosse teemasid, siis nii palju on lõpetamata projekte - kes on auto edasi müünud ja kes on autot lahti lõigates selle ikkagi vanarauda viinud. Ega neid aktiivseid teemasid ei olegi väga palju alles. Eks ma ikka üritan motivatsiooni kõrgel hoida ja ehk siis saab sellest 15 aastaks unustuste hõlma vajunud kombist veel asja.