Eesti Moskvich Klubi

RoTT kirjutas:

Huvitava küsimuse vastus- see jubin on elektromagnetklapp. Kui see ei tööta siis autot käima ei tohiks saada ja ühendad selle jagaja + klemmi külge. Käivitamisel, sees olev klapp avaneb. Mootori väljasuretamisel klapp sulgub ja kütte etteandmine lakkab (hea detonatsiooni vastu).

Vaidleks siin kohal vastu, olles alles oma 2140-le samasuguse junniga karpa peale pannud ja sõbral aidatud ka üks selline ladale peale panna.
Süüte külge ma seda ei paneks, endal kadus autol vahepeal süüde ära kui see klapp oli ühendatud, ladal on ta originaalis mingi relee küljes(laadimine ehk?). Auto käib ilma selleta küll, aga tühikäik on väga ebastabiilne või puudub üldse.

Eksisin sõnaga jagaja kuigi mõtlesin süütepooli

Miks karburaatori tasapindasi lihvida ei tohi? Ausalt öeldes kuulen kuumutamise juttu esimest korda (mis ei pruugi tähendada et see õige ei oleks).

ToM kirjutas:Miks karburaatori tasapindasi lihvida ei tohi? Ausalt öeldes kuulen kuumutamise juttu esimest korda (mis ei pruugi tähendada et see õige ei oleks).

Asi on nimelt lihtsalt selles, et paljud karburaatori paigaldajad keeravad need 4 karburaatori mutrit alati nii kõvasti kinni justkui tegu oleks plokikaane pingutamisega, et karburaatori nurgad on allapoole kaardus. Siit loogiline vastu küsimus. Kui mitu korda sa seda talda lihvid, et tald oleks sirge peale igat karburaatori puhastust/korrastust ja et selle talla ehk alumise ja keskmise osa vahelt lisa õhku juurde ei tuleks? Vaata neid kahte alumist pilti(laenatud hallarvi enda postitusest)

Mina otsiksin toorikuks võimalikult sirge pinnaga karburaatori, lihviks pinnad kergelt üle (freesiks isegi ehk?). Ja edaspidi ei pea ju iga kord karburaatorit kõveraks pingutama, kui pinnad sirged ja uued tihendid peaks pidama küll jääma. Seda küll, et siin pildil olev karpa on nii kõver, et peale selle sirgeks lihvimist jääb asi tunduvalt õhem/nõrgem. Ladaklubis vähemalt on juttu olnud alati lihvimisest, kui see kuumutamine/pressimine töötab siis on ka tore

ToM kirjutas:Mina otsiksin toorikuks võimalikult sirge pinnaga karburaatori, lihviks pinnad kergelt üle (freesiks isegi ehk?). Ja edaspidi ei pea ju iga kord karburaatorit kõveraks pingutama, kui pinnad sirged ja uued tihendid peaks pidama küll jääma. Seda küll, et siin pildil olev karpa on nii kõver, et peale selle sirgeks lihvimist jääb asi tunduvalt õhem/nõrgem. Ladaklubis vähemalt on juttu olnud alati lihvimisest, kui see kuumutamine/pressimine töötab siis on ka tore

Ja edaspidi usu mind, keerab lihvitud karburaatori nii mõnigi mees taas kumeraks. Ma olen oma elus nii lada kui mossemehi näinud küll ja veel selliseid.Aga kuumutamine läbi pressimise ja karburaatori töökorda seadmine on odavam kui lihvimine.

Tere.

Jällegi üks küsimus teadjameestele. Soetatud sai järgmine asi- siit ka küsimus, et kas sellele kellale sobib suvaline 1- kaabliga lambda andur, kuna kellal endal ainult toide ja siis 1 ots andurile, või on seal veel mingisugused nipid? Vabandan juba ette lolli küsimuse eest, kuid pole nende andurite tööpõhimõttega kursis.

Ühe juhtmega andur sobib aga mis sa sest kellast ikka paned sul ju karpaga mootor siis enamuse ajast istub see kell põhjas.

Vat nüüd ei saanud aru hästi, et mis seal vahet, kas pritse või karpa, väljuvaid gaase ju mõõdab ühtemoodi ja miks ta p'hjas peaks olema-siis ju segu rikas?

kõvadel mossedel peabki segu rikas olema, vastasel juhul hakkavad kolvid sulama

E: nali nali

Ega karpal ei peagi segu rikkam olema aga üldjuhul ta nii kipub olema kui tahad et mootor ka normaalselt käiks.
Eks pane see tulukestega seiermeeter külge siis veendud selle mõttetuses.