AZLK 2140 1968 TALUPOEG TALUJA DIISELMOSSE. Perkins 4.108

[TALUPOEG TALUJA]

Mis ajast pole meil enam riiki nimega W-Germany? Tõenäoliselt on need detailid toodetud enne 3. oktoobrit 1990, kui kaks Saksamaad taas üheks said.

Erinevalt meie ladudest, kus asjad seisid küsitavates oludes aastaid, ei ole see kraam võrreldavgi. See pole vana laojääk vaid NOS ehk New Old Stock.

Tänan! Hääd isastepäeva!

Muidugi pressrauad kõlbasid ka hiljem kasutada....

Seega ei jagu neid vist enam kauaks,kuna varud saavad otsa ka kunagi.
Võrrelda ei saa neid tõesti,sest need on pakendatud nii,et säiliks seni,kuni päike ja aeg plastmassist konservi ära näbrastab. Vene otsad olid tavaliselt pappkarbikeses ja keeratud õlipaberisse. Mingi konserveerimisvahaga oli üle tehtud ka aga kõige suurem mure oli selles,et paljudel nõelad kinni jäänud. Osadel aga nii kinni või valesti töödeldud,et ei saagi otsa kasutada. Vast viiest üks oli korralik. Viljandi vanas Koondise laos oli neid 05 markeeringuga otsi kõvasti. Neile oli mingi pliiatsiga graveeritud peale,üks vana remondimees ütles,et kui on peale graveeritud siis on taastatud ots. Kas sellel ka tõepõhi all,ei oska mina öelda. Võibolla keegi siin klubilistest loeb ja oskab sellest pajatada?
Näiteks kunagi prooviti panna neid otsi ka minu LT-28D bussile aga sellest ei tulnud midagi välja-tosas jubedalt ja küttekulu suur.
Suure saladuskatte all võin rääkida,et neid BDN12 SD12 otsi pannakse Saksa RS traktoritele ka,seal pidi ka olema 12 kraadised otsad.Too esimene nummer 12 pidi tähistama siis pihustuskraadi nurka. Saksa tähistuses pidi aga olema viimane nummer.... kes teab täpsemalt võiks parandada. Võibolla hoopis luiskan..

[TALUPOEG TALUJA]

No nii,no nii. Lõpuks siis vainlane käes. Sõbra juures sai siis pihustistend kontrollitud. Tänud veelkord! Hetkeks tekkis ka mõte,et uut pihustit stendides mõte,et asjad ei ole korras. Nimelt väga suure plaksuga see nafta pihustist välja ei lennanud ja juga ka suhteliselt kitsavõitu. Mina olin rahul aga vanatehnikasõbra arvates ei ole juga õige kujuga..... Ei võtnud suurt seisukohta ja jätsimegi nii nagu oli.
Panin algul oma stendis 135 atsiga pihusti paika ja ligilähedaselt sai siis ka teises uuemas stendis sama näitaja kätte. Peale mõningast vanade pihustite puhastamist ja stendimist lõin teised pihustid mootorilt minema ja teised valmis pihustid asemele. Väike uudishimu mul ikka tekkis. Panin ühe pihusti stendi. Sain siis nii,et 120 atsi piires oli surve. Seega siis minu vana manomeeter näitas aiateibaid. Ja minu uudishimu oli ikka nii suur,et panin peale pihustite vahetust kohe asfaldile trikke tegema.
Esimene sõit 10 km. ja 70-ga. Ime küll aga sain kuluks natuke alla 0.7 l. seega 7 sajale.
Teine sõit siis 90-ga. Üllatus,üllatus---- 0.8l. seega 8l-100-le. Sellega võib juba rahul olla.
Lõpuks kodu sõites otsustasin trassil liiklust häirima hakata. Venitasin kuidagi 50 km. tunnis välja.... Ei julgend üldse juurde vajutada,sest sellest oleks suur jama tulnud-täpsus oleks kehva....
Sõidu ajal olid mul ka kaasreisijad. Nii igaks juhuks,et auto liiga kerge ei oleks.
Mis ma oskan öelda,selle viimase sättimisega võib juba rahul olla. Suurte pööretega lööb sinist veidi aga ise kodus selle vastu ma midagi ette võtta ei saa. Sõber tuli külla oma autoga ja saime teel kokku. Tema arvates sõidu ajal mingit suitsu taga küll näha ei olnud,seega võib hetkel asja nii jätta. Mis aga toimub homme hommikul käivitades,kui mootor on maha jahtunud.....ei ole veel teada.
Mootorit kõrvaga kuulates igaljuhul ei ole enam hääled sellised nagu ennem. Tsipa muutus ka tühikäik mis jäi madalamaks ja tuli juurde keerata. Enne seda leidsin ka ühe lekke kohas mida nagu väga ei oleks kahtlustanudki. Palju sealt minema lipsas,ei oska öelda aga igaljuhul nüüd on sellega vast asi korras. Vähemalt loodan. Nüüd on katseid tehtud igasuguseid ja võin öelda,et need Golfi otsad sellele mootorile ikka heasti ei sobi.... kahjud on minimaalsed,sest saan neid otsi kasutada oma LT bussi mootoril. Sinna need sobisid paremini.

[TALUPOEG TALUJA]

Hommikul väljas -1 ja proovisin käivitada. Ja täitsa ime,läkski käima. Meil siis vast väljas Inglise talv... Külmalt jättis paar minutit natuke vahele ja tossas hallikat -sinist vingu. Siis aga hakkas juba korralikult käima. Hetkel ei viitsi ka süüdet keerata,võibolla vajaks natuke varasemaks,sest külma mootoriga liiga kaua tossutab. Samas on käik mahedam kui enne. Sõidu aeg ka auto vaiksem. Sõita nagu lust. Ei käi kõrva peale. Olen õigel teel.....

Tänane päev sai raisatud selle peale,et võtsin armatuuri lahti ja eemale. Kütusenäidik näitas aiateibaid. Täis paagiga näitas vaevalt poolt. Tühja paaki näitas ka kuidagi. Viga oli oksüdeerinud ühenduses. Sai puhtaks kaabitud ja hakkas tööle. Paagi andur sai kontrollitud,selles viga polnud. Tegin ka uue tihendi aga kas see kummitükk nüüd õlikindel oli......see selgub hiljem. Kui väga põrssaks venib,võibolla enam ei pea.
Aga kõige hullem kotermann oli selles,et kui süüde väljas,klaasipuhastaja esimeses lülituses ja paaginäitaja poolepeal....punane tuluke ka hõõgumas. Lõpuks sain asjale pihata aga korda mitte. See ei ole segav brobleem ja võib ka nii jääda... Kas kuskil mõni juhe valesti või siis klaasipuhastaja relees asi. Ei tea,ei ole ka elektrik.
Väike ämber ka----ladusin kõik kokku ja spidomeetri seier hakkas vastu klaasi käima,homme siis jälle uuesti lahingusse...mis sitasti,see uuesti. Ja järgmisel korral siis venitan selle seieri ka kepsu järgi õigesse kohta.

[TALUPOEG TALUJA]

Täna sai siis spidomeeter lahti võetud ja vedru pinget siia -sinna reguleeritud. Algul kleepisin ajutiselt kitsa klepsuriba seieri taha ja kahte kohta-40 ja 90 ne kohale. Sai siis uristatud külavahel niikaua,et jäin asjaga rahule. Nüüd on nii,et kui sõita 50-90 km.h siis on asi täpne. Kui aga 30-40 vahel siis tuleb pisut paari seieri laiuselt aeglasemalt sõita.Ehk siis 40-ga tundus olema 42-43 vahel. 30-ga aga oleks nagu täpselt. Tundus,et ega täpsemalt ei tule välja ja põhilised trahvid tulevad ikka suuremate kiiruste eest.... seega jätsin nii. Ja alati võib ju aeglasemalt sõita,kuigi jah,vahel meediat jälgides on see suurem kuritegu ,kui kellegi maha lööd.
Spidomeetri trossi õlitasin ka korralikult ära,sest suurematel kiirustel oli mingeid kriginaid kuulda,nüüdseks on kõik vaikne. Viimaks sai ka tavotti sutsuke trossi otsapeale pandud,ega seegi paha tee.
Armatuuris sai ka pirnid üle vaadatud,üks oli läbi põlenud ja sai uue vastu vahetatud. Nüüd on valgus majas.
Vahepeal sain ka hea uudise,valmis on saanud Perkinsi autole panekust tehtud video. Midagi väga põrutavat pole aga võibolla kõlbab ka. Ootan mälupulka.....ja siis katsun tuupi panna üles. Pole varem sellega tegelenud aga vast sõbrad aitavad,kui ei saa esimesel korral pihta asjale.

[TALUPOEG TALUJA]

Sai kunagi lubatud üles panna pildid sellest heast tööriistast- lihvimishöövlist(kui on sihuke õige nimetus):



Sellega sai korralikult tagatiiva õigeks. Pikkust 42 cm ja laiust 7 cm. Väikese taldlihvijaga ei saa nii siledaks pindu. Taldlihvijal kulub alt svamm ka ära õite kähku. Suure töö võib ära teha aga viimase lihvi annad ikka höövliga. Ja sellega saab käsitsi päris kiiresti asi korda. Paberit on ka hea vahetada,sest takjakinnitus on üleprahi värk. Tahad jämedat,paned jämeda paberi. Kui peenemat siis peenemat. Sobiv tööriist. Talupoeg soovitab.

[TALUPOEG TALUJA]

Täna sai ette võetud töö -amordi vahetus. Võtsin vana maha aga.... amort korras. Viga hoopis kulunud poldis,puksis ja kummipuksides. Amort ise üsna kahtlase välimusega.Rooste kõvasti järanud aga ega ma seda nüüd kaapima ka ei hakanud....
Kümme minutit raiskasin osade otsimise peale ja jõudsin järeldusele,et polti ja raudpuksi uut pole. Ei olnud muud teha,kui treipink käima. Teinekord võtab asja otsimine rohkem aega,kui uue tegemine.... Pean nüüd vihikusse mõned mõõdud kirja panema,siis on hea enne remonti uued pulgad valmis teha. Vahetus käib suhteliselt kiiresti,kui uued tagavaraosad olemas. Ja mis kõige toredam asi oli-vanakooli mehed on autu kallal olnud! Kõik poldid -mutrid olid suusatõrvaga kokku keeratud. Vähemalt niigipalju siis. Tavaliselt kuskil auto põhja all ühtegi polti lahti ei saa,sest kõik murduvad ära lahti keerates. Loota ka seda,et saad vanad pulgad tagasi panna.....on ka natuke liiga roosiline mõtlemine.
Eila sai paigaldatud ka soojakraani tross. Proovisin ühte tundmatut tooreklapi trossi ja see jäi lühikeseks. Suure tuhlamise peale leidsin järgmise pikema. See oli aga kinni jäänud. Piduriõli oli arvatavasti vahele jooksnud ja sellepärast oligi kokku kuivanud. Andsin natike gaasilambiga tuld ja lahti too tuligi. Tross oli liiga pikk aga ei tahtnud ka lühemaks teha. Mine tea,läheb järsku vaja. Panin selle siis suure kaarega ümber õhupuhastaja ja kraanini välja. Sain sellegi asja toimima. Siiani ajasin niisama käsitsi kraani keeramisega läbi. Pikapeale muutub see aga tüütuks,kaku seda kapotti koguaeg lahti.
Tolle tundmatu tooreklapi trossi plaanin panna hoopis seismajätmis trossiks. Seda aga tuleb siis veel uurida,et mida ja kuidas saan augu kerele sisse,et õigele kohale istuks ja ka toimiks. Üsna kitsas ka seal armatuuri all. Tea kas üldse trelliga ligi saan. Võibolla pean veel pika torniga augu sisse peksma... kuigi väga ei tahaks.

[BergIE]

See lihvija on sama tark kui puulaud. Reguleerida ei saa. Ise hakkasin kasutama polustürooli. Lõikad traadiga nii laia, või-kui paksu tüki vastavalt oludele-vajadustele, teibid "liivapaberi" külge ja sahistad nagu kombain põllul. Paksuse valin pinna kumeruste järgi, mida kumeram seda õhem ja vastupidi. Kõik on tunnetuse teema - kõrv kuulab, käsi tunneb, silm näeb, käsi katsub ja silitab. Vajadusel annan kätega painet jne. Kuradi odav riist!

[TALUPOEG TALUJA]

See lihvija on sama tark kui puulaud. Reguleerida ei saa. Ise hakkasin kasutama polustürooli. Lõikad traadiga nii laia, või-kui paksu tüki vastavalt oludele-vajadustele, teibid "liivapaberi" külge ja sahistad nagu kombain põllul. Paksuse valin pinna kumeruste järgi, mida kumeram seda õhem ja vastupidi. Kõik on tunnetuse teema - kõrv kuulab, käsi tunneb, silm näeb, käsi katsub ja silitab. Vajadusel annan kätega painet jne. Kuradi odav riist!

Jaa,miks mitte. Ise lasin ennem ka lauajupiga aga kogemata poes nägin.....ja ei kahetse.

[TALUPOEG TALUJA]

Täna sai ette võetud mitmed tööd. Vahetasin ülemise sarniiri kaitsekummi. Vana oli juba üsna löts ja kuna osi on,parem kohe ära vahetada. Muidu rageneb veel aidas ära.





Panen mõned pildid ka trossidest. Võibolla keegi tunneb ära millele kuuluvad. Kahjuks ei tea nende elulugu täpselt.







Veel koristasin auto küljest ära reso. Panin meetrise torujupi vahele. Seda tegin selleks,et vaadata kas on ka mingit vahet nii salongis kui väljas... Tulemused sellised,et auto muutus lärmakamaks väljastpoolt. Salongis aga märkasin veidi mahedamaid toone....... Seda asja peab veel katsetama. Autot eemalt kuulates pole hääled enam nii kenad,kui ennemalt. Kahtlustasin ka asjaolu,et kui reso vahel,võib ka jõudu kinni võtta. Kahjuks midagi nagu auto mineku poole pealt aru saada pole. Ju siis ei mõika tuhkagi. Oleks mingi aparatuur kontrollimiseks siis võibolla annaks võrrelda. Ka müra oleks hea mingi apastraadiga mõõta aga ei tunne kedagi,kellel midagi oleks. Ja kas sellest mõõtmisest ka suurt abi on.


Siit ka küsimus- kas keegi on mõõtnud salongi müra ja kas teab kellel sellised võimalused olemas?

[Muhulane]

Ülemine tross ju mosu enda tooreklapi tross.Vähemalt minu massinal selline.
Alumine,nooltega,käis UAZ-il tooreklapina.