Eesti Moskvich Klubi

Sulgemine lükati kuu aega edasi. Sain nad tirima, mul lihtsalt oli arvutis midagi puudu. Pildi saad kätte, aga sinna juurde kirjutatud infot aga mitte. Mul on vähemalt kahele andmekandjale salvestatud, mälupulgad (neid on kuradima palju ) ja dubleeritud on välisele kõvakettale. Elu on näidanud, et mälupulgad kipuvad mingi aja möödudes lihtsalt ära surema...

mitte paha pärast ja entusiasm on kiiduväärt asi, aga vast on see hea hetk otsustamiseks, kas ja kellele täpselt on vajalikud ca 3555 pilti kahest mosust

13piisab kirjutas:mitte paha pärast ja entusiasm on kiiduväärt asi, aga vast on see hea hetk otsustamiseks, kas ja kellele täpselt on vajalikud ca 3555 pilti kahest mosust

Endale Aeg ajalt sealt otsin midagi. Tegelikult on esimesed pildid lisatud nii kaua aega tagasi, et siis olid ka prioriteedid mul vähe teissugused. Seal on remondipildid kõige muuga, alates aastast 2009. Otse loomulikult ei viitsi neid keegi otsast lõpuni läbi lapata. Mul endal kusjuures andmekandjatel Mosse pilte eraldi ei ole, kõik on kuupäevalises järjekorras nii nagu fotoaparaadist tulnud koos kõiksugu autode, busside, rongidega ja jumal teab millega veel. Selles suhtes on fotoalbum.ee-st parem otsida.

Mossel sai vahepeal ülevaatus läbi. Juuli keskel viimati tegin temaga ühe mitmekilomeetrise tiiru. Tuleval nädalavahetusel lähen seda nokitsema. Pidurid ja väljalase on aktuaalsed, muu ei tohiks ülevaatuspunktis norimiseks põhjust anda.

Laupäeval (15.august) läbis Moskvitš taas ülevaatuse ja osaleb jälle liikluses. Eelnevalt vahetasin taga parempoolse pooltelje ja simmerlingi, kus oli igaastane õlileke tagasillast. Koos telje vahetamisega panin ka uued piduriklotsid mõlemale rattale ja tegin ühe õhutamise ringi. Pooleldi sain korda: Maalt koju sõites mingit leket trumlisse ei täheldanud, küll aga tuvastasin poolteljel riknenud laagri. Krt, olin sunnitud võtma järgmise pooltelje oma varudest. Panin selle täna külge. Esialgu häireid ei ole, varsti kisun ratta maha ja kontrollin võimalikku leket.
Muidu ülevaatusel midagi kahtlast silma ei hakanud. Mainiti küll tagumiste tungikohtade kohta, üks kehv ja teist ei ole, mida ma isegi juba aastaid tean. Üllatusega ei põlenud tagurpidikäigu tuli. Eelmine aasta pandud uus karba K126N näppima ei pidanud, sai co normnäidud kätte aga mainiti, et mootor kipub rappuma. Tean, et tal tühikäik ei ole just kõige ühtlasem, aga minu mõistus enam kinni ei võta, kus viga on, sest süütesüsteemil on ka kõik uus pandud. Hetkel ma seda ei torgi, las olla.

Edel kirjutas:Eelmine aasta pandud uus karba K126N näppima ei pidanud, sai co normnäidud kätte aga mainiti, et mootor kipub rappuma. Tean, et tal tühikäik ei ole just kõige ühtlasem, aga minu mõistus enam kinni ei võta, kus viga on, sest süütesüsteemil on ka kõik uus pandud. Hetkel ma seda ei torgi, las olla.

Minul tekitas mootori rappumist ja kehva tühikäiku, mõrane/lekkiv pidurivõimendisse minev vaakumvoolik.

Mul on vaakumiks metalltoru ja vana karbaga justnagu nii ei käitunud. Mootori töö kipub olema vähe ebaühtlane, ka linnakiirusel ühtlasel sõidul (nii kolmandal kui neljandal käigul) on tunda, et kipub vaikselt nokkima, mootor päris ühlaselt ei vea.

Kas bensu- ja õhudüüsid õige suurusega ja õigetes pesades. Kindlasti kriitiliselt kõik tihendid,vaakumühendused üle vaadata. Katkumine võib tähendada,et düüsid ei ole kas õiges mõõdus ja õigetes pesades. Ja tühikäigul lonkamise paneks lisaõhu süüks,mis karpa kuskilt võtab.

Nädal tagasi kiskusin õhufiltri pealt ja ühe õhudüüsi ette oli kärvanud kärbes jäänud. Kuidas see sinna sattus, on jäänud mõistatuseks. Ja kui juba, siis tuli ka karba maha ning kaane võtsin ka pealt. Keerasin düüsid välja ja lasin nad brake cleaniga puhtaks. Karba jalale panin ka uued tihendid. Vähemalt nüüd külmalt käivitub ja jääb kohe esimese korraga käima ning katkumine on peaaegu kadunud. Tegelikult ajas mind karba kallale põhjus, et jälle oli tagasi tulnud gaasi osaline pealejäämine. Lõpuks siiski selgus, et kiirenduspump oli tagasi liikumisega väga laisk. Ei mina tea mis tal seal oli, et liikuda ei tahtnud, kokku tagasi ja panin kapoti alla gaasihoovastikule nõrgema vedru lisaks. Vähemalt ei jäänud enam gaas peale. Pedaal väga raskemaks ei läinud, maanteel 90-100 kannatab sõita, jalg väga ei väsi.
Arvestasin ükspäev siin oma küttekulu viimase paari nädala jooksul. Keskmise sain 8,5L/100km. Ikkagi edasiminek. Vanasti käisin Jürist linna ja alla 10 liitri polnud mõtet arvestada. Seal oli neid kiirendamisi ja külmkäivitusi ka 100km jooksul rohkem kui täna.
Tänavu kevadest alates olen läbinud üle 3000km, peale ülevaatust üle 1000km. Piduritega on ikka see kamm, et kohati kipub ikka paremale kiskuma. Ülevaatusel oli ok, erinevused olid minimaalsed. Eelmine aasta said piduriklotsid kõik uued pandud, ketastel ka mingeid kahtlasi erinevusi ei näe. Õhutasin pidurid igaks juhuks veel üle.
Muidu pole viga, ainult sõida. Kindlustus kehtib kuni 10 oktoobrini. Mõttes on Mossega minna jälle Haapsalu nostalgiapäevadele 12. septembril, kui päris lausvihma ei tule.
Augusti lõpus sain jälle haagist vedada. Jürist Tallinna Peterburi tee 66 (IKEA ladu) ja tagasi. Sai lõpuks ka proovitud, kas haake tuled ka tööle hakkavad, polnud ju siiani saanud kontrollida. Toimis. Meenutan, et korra olen selle Mossega ka varem haagist vedanud, oli see 30. juunil aastal 2012, kui Moskvitš veel valget värvi oli. Tookord läks tee Jürist Lagedile ja tagasi. Ilma tuledeta sai ära käidud, mis teha, juhtmed olid ühendamata ja polnud millegi järgi panna. Nüüd on see lünk täidetud. Paar pilti aastast 2012 alates sellest http://fotoalbum.ee/photos/Edelareisija/97055437 Ja tänasesse tagasi tulles, pildid alates sellest kaadrist http://fotoalbum.ee/photos/Edelareisija/112471989 See sait pannakse selle kuu lõpus küll kinni, aga niikaua saan seal pilte ladustada teistele näitamiseks. Lõpus nagunii tirin albumid oma arvutisse.

Mosse sõidud on selleks aastaks sõidetud, läbitud 5097km mis on rohkem kui kevadel ennustada julgesin. Augustis ja septembris suurem osa sellega sõitsingi. Nostalgiapäevadel Haapsalus sai käidud, pärast sõitsin Harjumaale Paeknale. Kui viimase karba näppimisega sai selle juba enam vähem ilusti käima, siis varsti peale Haapsalus käiku hakkas tasapisi jälle nokkima... Natuke näppisin karbat aga see ei muutnud midagi. Otsustasin, et sõidan lõpuni, eks siis kisun karba laiali. Pidurite kiskumisest päris lahti ei saanud lõpuni, ikka kippus pidurdades paremale vedama. Ka mootorist on viimastel nädalatel kahtlaseid hääli kostma hakanud (õigemini on need nagu valjenenud), ilmselt gaasijaotusmehhanism teeb häält, kas kett tahav regulli või vahetust või on veel midagi, ei tea. Ma pole peale mootorivahetust 2 aastat tagasi peale õlivahetuse talle midagi teinud ja läbisõitu on ka omajagu.

Taaskord jõudis kätte aeg Moskvitš teele ajada. 16. märtsil panin ta esimest korda käima. Eile panin ta arvele, tegin kindlustuse ja sõidutasin koju.