Ideeautod KIM, MZMA, AZLK
Postitatud: 15 Aug 2010 21:05
1. KIM 1910 - KIM-10'ga erinevused niipalju, et prototüübil olid tuled kenasti jala peal tiiva otsas. Seeriamudelil läks ikka tiiva sisse.
Lõplik variant - KIM-10
2. KIM 10-52. GAZi kogenud insenerid lõid Moskva meestega kampa ning konstrueeriti 5 ukseline mudel. Kui KIM-10 aluseks võeti Ford Prefect, siis selle prototüübi inspiratsioon võeti hoopis Saksamaalt sõjasaagiks langenud Opel Olympia'lt. Aastal 1944, kui sõda veel täie hooga käis ja korra käis mõte, et panna tehas kinni, siis tegelikult olid tootmismahud suurenenud ja insenerid tahtsid siiski mudeli tootmisse panna aga kuna prototüüp jäi GAZi tehasesse, siis järgmised sõjasaagiks langenud 5 Opel Kadetti toodi Moskvasse ning selle järgi hakkas tööle vastehitatud Väikeautotehas, kust vurasid välja MZMA 400/401. Asja teeb irooniliseks see, et Saksamaal lilleks pommitatud Brandenburgi tehase liinid pandi rongi peale, Moskvas ehitati autod, eksporditi Saksamaale, kus siis Opel neid varuosadega varustama hakkas.
3. MZMA 400-421, 1947
Lennujaama abiauto:
4. MZMA 401E, 1949.
Jõhkra sõja järel ehitati Moskva autotehases jälle uus paar katse-eksemplare. Täiesti uued kerepaneelid, uus roolisambalt lülitatav käigukast, horisontaalne varuratas, uus "Alligator"-tüüpi kapott. Kandevkere ei muutunud siiski. Mudelite nimeks pandi lõpuks 424E, millel 401 mootor ja muud agregaadid.
5. MZMA 403E-424E.
Välimust veidi muudeti ning käiguosa ja tehnika läks siiski kasutusse 403 peal. Mudel jäi tootmata, kuna Stalinile meeldis Pobeda siiski rohkem ja Moskva mehed jäid pika ninaga.
6. MZMA "Moskvitš" A9 1957.
Eksperimentaalne auto, mis ehitati 402 järgi, kasutades selleks ka mõnda GAZ-21 detaili. Kasutati ka ära 407'e käigukasti modifikatsioon, mida kasutas G1-405 võidusõiduauto, loodeti vastupidavusele. Sõltumatu esivedrustus ning kandevõime ligi 500kg.
7. MZMA 444, 1956.
56'nda aasta lõpuhakul tuli Moskva inseneridele idee teha üks korralik väikeauto. Aasta hiljem oli neil juba üks pisike prototüüp ette näidata:
Mitu koopiat tehti veel ning üks neist läks ka 1958-ndal aastal toimund Majandusnäitusele väljapanekusse. Algselt kasutati "Urali" mootorit MD-65. Aga kuna see osutus süiduautole liiga hapraks, siis NAMI konstrueeris uue 4-silindrilise mootori. Autol muideks oli mõlemal sillal sõltumatu vedrustus. Kuna aga 59nda aastal tehti ümberkorraldused, siis kõik dokumentatsioon ja autod viidi üle Kiievi autotehasesse ning nii sündis ZaZ 965.
8. AZLK-408 Tourist 1964.
64-ndal aastal sündisid 2 lahtist prototüüpi, mille mõte oli luua esinduslik elegantne 2+2 sõiduauto. Tol ajal olid lahtised autod populaarsed ning ei jäänud ka Moskva tehase insenerid moest maha. Aluseks võeti Moskvitš 408, millel sisuliselt roogiti kere maha. Üks prototüüp sai alumiiniumist kerepaneelid, teine plekist. Mootorile tehti "tuuning" - kasutati pritsesüsteemi koos algelise mootori juhtajuga. Mootor arendas viisakad 63hj ning tippkiirus 130km/h. Ühele neist autodest tehti ka eemaldatav kõvakatus. Paraku valitsus kahtles auto turvalisuses ja projekt jäi seisma. peamiselt sooviti autot toota ekspordiks, kuid ka näiteks Euroopa ohutusstandardid olid piisavalt kõrged ja auto ei sobinud. Kumbki prototüüp pole tänaseks säilinud.
9. AZLK 3-5-3 1970.
10. AZLK 2150 1972.
11. AZLK 3-5-5 1972.
Auto mõõtmed olid samad, mis 3-5-3, kuid projekt oli täiesti uus - harmooniline ja kaasaegne. Kui 3-5-3 juures esmapilgul on kohe ära tunda jooni 412 küljest - ajastukohased tuled, iluvõre, jne; siis siin jätkus sama. Auto värviti metallikhõbedaseks. Salong pärines suures osas 3-5-3 seest, kuid muudatustega. Tekkis käsipidur kahe istme vahele, jõuallikate mahud kasvasid - 1.6, 1.7, 1.8. Süvistatud ukselingid ja muudki põnevat kasutati ära, kuid projekt pandi seisma ning sellest autost kasvas välja 2140. Samad joonised "müüdi" ka GAZi inseneridele, kes esialgu viskasid joonised riiulisse ja kasutasid jooniseid hilisema 3102 disainimisel (siiski veel kinnitamata fakt, kuid legend räägib sedasi)
12. AZLK S1 1974.
13. AZLK 3-5-6 1975.
14. AZLK Moskvich-S3 1976.
Esimesed sammud ameeriklastele poolehoiu võitmiseks.
15. AZLK 2141 CD. 1988.
B-grupi ralliauto, mille töömaht tõstetud 1998ccm'ini, topelt-Weber ning 175hj. Konstrueeritud AZLK noorte inseneride poolt.
16. AZLK 2139 "Arbat" 1990.
Moskva meeste idee luua midagi mahtuniversaali moodi. Aluseks võeti 2141 koos tehnikaga ning ehitati plastist uus kere peale.
17. AZLK 2142 1990-95.
Avalikkusele näidati autot juba 1990, kui olid läbitud ulatuslikud katsetused. Planeeritud oli tootmist alustada 1992, selleks ajaks loodeti valmis saada ka uus mootor indeksiga 414. Paraku aga auto ei läinud paljudes maades eriti kaubaks ja nii oli sunnitud tehas selle tootmise seisma panema.
18. AZLK 2143 "Yauza"
19. AZLK 2144 "Istra". Prototüüp oli loodud juba 1988 salaja, olles tol hetkel oma ajast ees. Autole pandi diiselmootor, mille normkulu nähti 2.4l/100km kohta! ning mis lubas kasutada kütusena ka taimset õli. Autol oli automaatkast, kliimaseade ning heads-up displei, mis kuvas muuhulgas ka navigatsiooni.
Kes soovib, võib parandada, täpsustada, täiendada. Minu allikad on venekeelsed foorumid ja muu lugemisvara netis.
Lõplik variant - KIM-10
2. KIM 10-52. GAZi kogenud insenerid lõid Moskva meestega kampa ning konstrueeriti 5 ukseline mudel. Kui KIM-10 aluseks võeti Ford Prefect, siis selle prototüübi inspiratsioon võeti hoopis Saksamaalt sõjasaagiks langenud Opel Olympia'lt. Aastal 1944, kui sõda veel täie hooga käis ja korra käis mõte, et panna tehas kinni, siis tegelikult olid tootmismahud suurenenud ja insenerid tahtsid siiski mudeli tootmisse panna aga kuna prototüüp jäi GAZi tehasesse, siis järgmised sõjasaagiks langenud 5 Opel Kadetti toodi Moskvasse ning selle järgi hakkas tööle vastehitatud Väikeautotehas, kust vurasid välja MZMA 400/401. Asja teeb irooniliseks see, et Saksamaal lilleks pommitatud Brandenburgi tehase liinid pandi rongi peale, Moskvas ehitati autod, eksporditi Saksamaale, kus siis Opel neid varuosadega varustama hakkas.
3. MZMA 400-421, 1947
Lennujaama abiauto:
4. MZMA 401E, 1949.
Jõhkra sõja järel ehitati Moskva autotehases jälle uus paar katse-eksemplare. Täiesti uued kerepaneelid, uus roolisambalt lülitatav käigukast, horisontaalne varuratas, uus "Alligator"-tüüpi kapott. Kandevkere ei muutunud siiski. Mudelite nimeks pandi lõpuks 424E, millel 401 mootor ja muud agregaadid.
5. MZMA 403E-424E.
Välimust veidi muudeti ning käiguosa ja tehnika läks siiski kasutusse 403 peal. Mudel jäi tootmata, kuna Stalinile meeldis Pobeda siiski rohkem ja Moskva mehed jäid pika ninaga.
6. MZMA "Moskvitš" A9 1957.
Eksperimentaalne auto, mis ehitati 402 järgi, kasutades selleks ka mõnda GAZ-21 detaili. Kasutati ka ära 407'e käigukasti modifikatsioon, mida kasutas G1-405 võidusõiduauto, loodeti vastupidavusele. Sõltumatu esivedrustus ning kandevõime ligi 500kg.
7. MZMA 444, 1956.
56'nda aasta lõpuhakul tuli Moskva inseneridele idee teha üks korralik väikeauto. Aasta hiljem oli neil juba üks pisike prototüüp ette näidata:
Mitu koopiat tehti veel ning üks neist läks ka 1958-ndal aastal toimund Majandusnäitusele väljapanekusse. Algselt kasutati "Urali" mootorit MD-65. Aga kuna see osutus süiduautole liiga hapraks, siis NAMI konstrueeris uue 4-silindrilise mootori. Autol muideks oli mõlemal sillal sõltumatu vedrustus. Kuna aga 59nda aastal tehti ümberkorraldused, siis kõik dokumentatsioon ja autod viidi üle Kiievi autotehasesse ning nii sündis ZaZ 965.8. AZLK-408 Tourist 1964.
64-ndal aastal sündisid 2 lahtist prototüüpi, mille mõte oli luua esinduslik elegantne 2+2 sõiduauto. Tol ajal olid lahtised autod populaarsed ning ei jäänud ka Moskva tehase insenerid moest maha. Aluseks võeti Moskvitš 408, millel sisuliselt roogiti kere maha. Üks prototüüp sai alumiiniumist kerepaneelid, teine plekist. Mootorile tehti "tuuning" - kasutati pritsesüsteemi koos algelise mootori juhtajuga. Mootor arendas viisakad 63hj ning tippkiirus 130km/h. Ühele neist autodest tehti ka eemaldatav kõvakatus. Paraku valitsus kahtles auto turvalisuses ja projekt jäi seisma. peamiselt sooviti autot toota ekspordiks, kuid ka näiteks Euroopa ohutusstandardid olid piisavalt kõrged ja auto ei sobinud. Kumbki prototüüp pole tänaseks säilinud.
9. AZLK 3-5-3 1970.
10. AZLK 2150 1972.
11. AZLK 3-5-5 1972.
Auto mõõtmed olid samad, mis 3-5-3, kuid projekt oli täiesti uus - harmooniline ja kaasaegne. Kui 3-5-3 juures esmapilgul on kohe ära tunda jooni 412 küljest - ajastukohased tuled, iluvõre, jne; siis siin jätkus sama. Auto värviti metallikhõbedaseks. Salong pärines suures osas 3-5-3 seest, kuid muudatustega. Tekkis käsipidur kahe istme vahele, jõuallikate mahud kasvasid - 1.6, 1.7, 1.8. Süvistatud ukselingid ja muudki põnevat kasutati ära, kuid projekt pandi seisma ning sellest autost kasvas välja 2140. Samad joonised "müüdi" ka GAZi inseneridele, kes esialgu viskasid joonised riiulisse ja kasutasid jooniseid hilisema 3102 disainimisel (siiski veel kinnitamata fakt, kuid legend räägib sedasi)
12. AZLK S1 1974.
13. AZLK 3-5-6 1975.
14. AZLK Moskvich-S3 1976.
Esimesed sammud ameeriklastele poolehoiu võitmiseks.
15. AZLK 2141 CD. 1988.
B-grupi ralliauto, mille töömaht tõstetud 1998ccm'ini, topelt-Weber ning 175hj. Konstrueeritud AZLK noorte inseneride poolt.
16. AZLK 2139 "Arbat" 1990.
Moskva meeste idee luua midagi mahtuniversaali moodi. Aluseks võeti 2141 koos tehnikaga ning ehitati plastist uus kere peale.
17. AZLK 2142 1990-95.
Avalikkusele näidati autot juba 1990, kui olid läbitud ulatuslikud katsetused. Planeeritud oli tootmist alustada 1992, selleks ajaks loodeti valmis saada ka uus mootor indeksiga 414. Paraku aga auto ei läinud paljudes maades eriti kaubaks ja nii oli sunnitud tehas selle tootmise seisma panema.
18. AZLK 2143 "Yauza"
19. AZLK 2144 "Istra". Prototüüp oli loodud juba 1988 salaja, olles tol hetkel oma ajast ees. Autole pandi diiselmootor, mille normkulu nähti 2.4l/100km kohta! ning mis lubas kasutada kütusena ka taimset õli. Autol oli automaatkast, kliimaseade ning heads-up displei, mis kuvas muuhulgas ka navigatsiooni.
Kes soovib, võib parandada, täpsustada, täiendada.
Minu allikad on venekeelsed foorumid ja muu lugemisvara netis.