Eesti Moskvich Klubi

marek kirjutas:Põhimõtselt peaks aku + ühendama kersse ja -panema mingi teise suvaka metallitüki külge. Nagu elektrolüüsis on siis kere kui oksüdeeerija ja teine metallijupp redutseerija. Muidugi tänu elektrolüüdi puudumisele on süsteemi efektiivsus ülimadal, aga siiski on soositud ennem metallitüki oksüdeerumine kui autokere.
Olen seda varem ka kuulnud, et niimoodi keretööde ajal autot korrosiooni eest kaitstakse, aga keemilise sisu üle polnud siiamaani mõelnud. Teoorias peaks mingil määral aitama.

Kas samamoodi oksüdeerimist ei toimu, kui lased kogu käivitusvoolu läbi kere? Niiskust ja natuke soola leidub põhjamattides ning kui veel natuke ampreid ka lisada...
Mina masslülitit kere külge ei kruviks.

Asi seande,kas lasta vool autost läbi nii,või naa,auto roostetab ikka ühtemoodi...Ja vahet ju pole,kas on massilüliti,või ei ole. Aku üks klemm peab nii või naa kere küljes olema (-) ,muidu ju ei saa. Massilüliti on pandud selleks,milleks ta loodud-massi välja võtmiseks. Muidugi,kui vaja.

point on selles et elektrivool paneb paraku kere kiiremini roostetama. Mida väiksema vahemaa vool läbib, seda väiksem roostetamise tõenäosus on. Antud juhul polegi imestada et juhi jalge alt läbi roostetanud. Vean kihla et kui panna massi lüliti kõrvalistme alla, siis roostetab sealt läbi ennem kui mujalt.

Kuulge poisid!!!! Mul ei ole elektrilist haridust,kuid teie jutt on üsna jama..... No mõelge ise,terve auto on juhtmeid täis! Vool liigub igal pool. Vene autol veel vähem,kui uutel. Massilüliti pannakse võimalikult ligidale mootorile,sellepärast,et käivitusvool tugevam oleks. Kui seal nagu minu autol juhtmeid ,siis jääb käivitusvool nõrgemaks. Muud jama ei ole. Nii et ärge ajage pada,härrased.
Mul terve auto mäda,vahet pole....Näide ,et ka paremalt põhi vahetatud:


.

TALUPOEG TALUJA kirjutas:Asi seande,kas lasta vool autost läbi nii,või naa,auto roostetab ikka ühtemoodi...Ja vahet ju pole,kas on massilüliti,või ei ole. Aku üks klemm peab nii või naa kere küljes olema (-) ,muidu ju ei saa. Massilüliti on pandud selleks,milleks ta loodud-massi välja võtmiseks. Muidugi,kui vaja.

Vahe on sees, kas annad starterile käivitusvoolu läbi kere, või otse. Soovitan akult + klemm otse starteri peale viia ja sinna jättagi. Ülejäänud elektrisüsteemi võid ühendada läbi relee väiksma lülitiga, see on ka salaluku eest.

TALUPOEG TALUJA kirjutas:Massilüliti pannakse võimalikult ligidale mootorile,sellepärast,et käivitusvool tugevam oleks.

I=U/R. R on kere ja selle takistus sõltub temperatuurist, ühenduskohtadest, materjalist ja veel mõnest tegurist. U on pinge ja I on voolutugevus. Tahan öelda, et käivitamisel on I (voolutugevus) tunduvalt suurem, terve kere on suurema voolu all, natuke soola ja niiskust ainult aitab kere korrosioonile kaasa. Kui ühenduskoha kontakt kehvemaks muutub, siis R (takistus) hakkab seda kohta põletama. Lisaks soodustab vool soolade reageerimist metalliga.
Teisisõnu tahan öelda, et voolu juhitakse autos vaskjuhtmetega, kuna vase voolutakistus on palju parem, kui raual. Jäta kere käivitusvoolust välja.

Manks kirjutas:

TALUPOEG TALUJA kirjutas:Asi seande,kas lasta vool autost läbi nii,või naa,auto roostetab ikka ühtemoodi...Ja vahet ju pole,kas on massilüliti,või ei ole. Aku üks klemm peab nii või naa kere küljes olema (-) ,muidu ju ei saa. Massilüliti on pandud selleks,milleks ta loodud-massi välja võtmiseks. Muidugi,kui vaja.

Vahe on sees, kas annad starterile käivitusvoolu läbi kere, või otse. Soovitan akult + klemm otse starteri peale viia ja sinna jättagi. Ülejäänud elektrisüsteemi võid ühendada läbi relee väiksma lülitiga, see on ka salaluku eest.

TALUPOEG TALUJA kirjutas:Massilüliti pannakse võimalikult ligidale mootorile,sellepärast,et käivitusvool tugevam oleks.

I=U/R. R on kere ja selle takistus sõltub temperatuurist, ühenduskohtadest, materjalist ja veel mõnest tegurist. U on pinge ja I on voolutugevus. Tahan öelda, et käivitamisel on I (voolutugevus) tunduvalt suurem, terve kere on suurema voolu all, natuke soola ja niiskust ainult aitab kere korrosioonile kaasa. Kui ühenduskoha kontakt kehvemaks muutub, siis R (takistus) hakkab seda kohta põletama. Lisaks soodustab vool soolade reageerimist metalliga.
Teisisõnu tahan öelda, et voolu juhitakse autos vaskjuhtmetega, kuna vase voolutakistus on palju parem, kui raual. Jäta kere käivitusvoolust välja.

Täitsa umbluu jutt. Jutt oli massilüliti asukohast. Soola on ka ju igal pool, siis peaks ju auto põhi olema veel hirmsamalt roostes. Massilüliti asukoht ei muuda midagi. Ega ju mu massilüliti keevitusaparaat pole.... Ka uutel mersudel on mootor eesotsas ja aku tagaotsas. Vahet pole. Kui ma suudaks,paneksin selle massilüliti kas või antenni otsa. ....
Hr. Manks! Te olete teoorias kõva mees.... Kohati tekib selline tunne,et olete koolipapa olnud?
Soolad ei puutu ju asjasse,seda igal pool. Vett ammuilma. Näiteks aku ligidal on loomulik,et põhi rohkem roostetanud. Aku ikka lekib. Minu auto puhul on asi ilmselge,miks kere nii läbi. Juhikoht on üldse käidav. mädaneb igal autol.Kui veel käia sitaste jalgadega töö juures(EKSEKO) ja auto eest korralikult hoolt ei kanna,pole ju mingi ime miks kere mädanenud

Ütle, millisel mersul läheb KÄIVITUSVOOL läbi kere? Aku võib järelkärus ka olla, kuid ükski autotootja ei näe ette auto käivitamist läbi kere. + klemmilt läheb jämedam VASKjuhe starteri tõmbereleele ja - klemmi VASKjuhe ühendatakse mootori kere külge (või otse aku - klemmilt). Edasine väike vooluring läheb mootorist kere külge. Kui ma millegagi eksin, siis ootan selgitusi.

Manks kirjutas:Ütle, millisel mersul läheb KÄIVITUSVOOL läbi kere? Aku võib järelkärus ka olla, kuid ükski autotootja ei näe ette auto käivitamist läbi kere. + klemmilt läheb jämedam VASKjuhe starteri tõmbereleele ja - klemmi VASKjuhe ühendatakse mootori kere külge (või otse aku - klemmilt). Edasine väike vooluring läheb mootorist kere külge. Kui ma millegagi eksin, siis ootan selgitusi.

Vaidlen vastu! Enamusel autodest käib käivitusvool läbi kere,kui me räägime ikka autodest,mitte mossedest .Kuigi ka vene autodel sama . Aku pealt -klemmi küljest tuleb poole meetrine (mõnel ka pikem) juhe,mis läheb kere külge. Siis kusagilt kere küljest tuleb- juhe jälle kas mootori või käigukasti külge. See on päris ametlik variant! Mõnel üksikul võibolla ka teistmoodu. Mis massilülitisse puutub,pole vahet kus see asub!

Millise Mersu peal see aku taga oli,ei mäleta kahjuks.

Manks kirjutas:Ütle, millisel mersul läheb KÄIVITUSVOOL läbi kere? Aku võib järelkärus ka olla, kuid ükski autotootja ei näe ette auto käivitamist läbi kere. + klemmilt läheb jämedam VASKjuhe starteri tõmbereleele ja - klemmi VASKjuhe ühendatakse mootori kere külge (või otse aku - klemmilt). Edasine väike vooluring läheb mootorist kere külge. Kui ma millegagi eksin, siis ootan selgitusi.

Kuidas sakslasel RS-käivitusvool ka läheb?

Mina pole ka füüsik aga sellest kust auto kere massi panna ei olene suurt midagi. Sisuliselt oleneb kõik plekki kvaliteedist ehk algmaterjalist, kuidas hoitud autot ja niiskusest ning sooladest teepeal,need on muutlikud tegurid . See,kas kere on voolu all või ei suurt s..tagi ei mõjuta. Ära mädaneb ikkagi kui selleks on eelsoodumus.
Ehk tõstaks moded selle voolu jutu siit teemast välja ja jätkaks siisiki selle auto ehitamise teemal edasi.