Eesti Moskvich Klubi

Moskvitsi sain oma vanaisalt. Vanaisa ostis selle uuelt 1984 aastal, praeguseks on spidomeetril 26000km. Peale väikest kokkupõrget betoonpostiga 2004 aastal jäi auto seisma. Vanarauaks viimise asemel võtsin ta endale. 2005 aastal ostsin uue poritiiva ja põlle, korralik kapott on siiani leidmata. Siis jäi asi seisma kuni 2010 kevadel ta kuurist välja ajasin. Auto oli siiani punase originaal värvi all, must termatiin sisu, mis oli kaetud istmekatetega ei olnud veel päikest näinudki. Algne plaan oli nina üle värvida ja auto sõidukorda panna. Mida aeg edasi, seda suuremaks plaanid läksid. Praeguseks ootab sildadel kere värvimist, erineva kuju ja suurusega roosteämblikud olid pugenud kõikjale värvi alla. Põhja puhastamine korrosioonitõrje materjalist on veel pooleli, enamuses tuleb sealt alt ilus hall värv. Kaks väiksemat auku on tekkinud rattakoobastesse, mujalt on auto roostevaba.
Autost hetkel pilte ei ole. Küll on olemas pilt autoga kaasas olnud paberitest.



Autoga oli kaasas auto elektri skeem, raadio elektriskeem, kasutusjuhend, hooldusraamat, ostatsekk kauplusest Volga, punane paber määrdeainetega ja veel erinevaid pabereid kaasasolevate tõõriistade nimekirjaga ja ka lisavarustuse hinnakiri.
Lisavarustuse hinnakiri oli üllatavalt pikk. Kalleim lisaseade oli raadio Ural 186 rubla ja ketaspiduritega esisild 100 rubla.
Minu autol on täisvarustusest puudu ärandamisvastane seade 15 rubla ja üüratult kallis 55 rublane Tripleks esiklaas.

Kuigi auto läbisõit ei ole just üüratu, on aja jooksul vahetust vajanud mitmed detailid. Päris uuena sulasid lühise tagajärjel juhtmed. Põhjuseks oli generaatoris sihitult hulkuv mutter. Hiljem on vahetatud veel sidur ja hambutuks muutunud jagaja hammasratas. Uutega on tulnud asendada ka esimesed kummid, tagumised on veel tehases paigaldatud.
Plaan on taastada auto samasse seisukorda nagu ta tehasest väljudes oli. Üritan lähitulevikus sellest ka natuke pilte lisada.

Väga vinge dokumentide komplekt sul auto kohta. Juba see on väärtus omaette, kui plaanid auto võimalikult originaalsena taastada. Mul 1985.a. IZ-412, aga kahjuks ühtegi sellist paberit pole säilinud.
Jõudu ja edu auto korrastamisel... Tore, et üks Mosse jälle elama jääb...

Ehk on lootust ka fotosid näha autost kunagi

Tegin ühe pildi hetkeseisust. Auto on keretõõkojas ja muutub päev päevalt siledamaks. Tõõ tegijale on suht keeruline seletada, et auto peab olema sile aga samas peab alles jääma tehases tehtud robustne keretõõ. Vasak esimene uks on lauspahtli all. Oli ta juba uuena mõlkis ja aja jooksul on miski teda veel riivanud. Ülejäänud kereosadel on pahtlit üsna vähe. Rohkem pahteldamist vajasid ka uuena ostetud esitiivad.

Tundub üsna asjalik taastamine,kirjanduse ja ostu paberite olemas olu on väga hea näitaja, tihti kiputi need ära viskama või kadusid ära,erinevatel asjaoludel. See auto meenutab mulle ühte oranži IZH 412 ,mida tahtsin kunagi endale saada aga läks nii,et paar selli jootsid omaniku täis ja auto peksti Antsla romurallil puru.

Mosu on jõudnud nüüdseks käia läbi värvikambrist. Hetkel on kapotialune veel värvimatta. Väljast on juba ilus punane. Värvi toon on päris originaali sarnane ja pärit mingi skoda värvilehelt.









Varsti saab uksed ja tiivad külge panna ja siis tuleb kogu auto üle poleerida. Peale seda saab hakata mõningaid detaile tagasi oma kohale asetama.

Päris kena töö tehtud. Mis värvi tuleb esivõre? Kohe jubedalt tahaks näha sellise värviga autot keretooni esivõrega. Aga edu tegemistes

Kuna auto tuleb iga seibi ja poldini originaal, siis tuleb ka esivõre must.

MaxL kirjutas:Kuna auto tuleb iga seibi ja poldini originaal, siis tuleb ka esivõre must.

Jahid musti numbreid? Eks need ole ka minu unistuseks

yle värvitud auto eest saab musta nrit v?