Eesti Moskvich Klubi

Paneme siis pildd kõrvuti:
Kolli mosse,mida ma pean ebaproffesionaalseks tööks:


Näide siis asjatundja proffesionaali tööst:
Chervolet caprice ,mis oli soola ja roostes täis

Peale kereremonti


Kolli mosse puhul on probleem selles,et mitte ainult pole jäetud lihvimata keevitus munakad vaid tundub,et on pandud uus plekk vanale serviti peale ja siis kinni toksitud. Kui seda saab nimetada proffesionaalseks tööks, siis isegi mina oskan paremini keevitada.
Muidugi,kui Koll ise rahul on tööga,siis on ok. Mulle isiklikult selline jama ei meeldi.

Peab ütlema,et sellist eelpoolnäidatud keevitamist tehti juba 90 ndate algul, -hunnik-vahe -hunnik. Ja küsisin meestelt,et miks nii? Mulle öeldi,et traat kallis ja siis ei tõmba metalli ka kõveraks. Kehitasin õlgu....ei osanud midagi kosta. Aga sellist tööd tehes peab siis teadma,et ega see asi kena pole. Vahelt hakkab roostetama jne. Ja kui aus olla,kui peakski need punktid maha käiama,võib see lapakas ka ära kukkuda. Ei saa ka mina aru,et miks sellist tööd veel harrastatakse..... Võtame näiteks siis sellise asja,et kui seda keret peab veel keegi tulevikus parandama,siis see mees saab tõelise pasa omale kaela. Selline keevitustöö on võrdne läikivale pinnale värvimisega----kogu sopa peab keegi ära järama,kui tahab asja viia korralikule tasemele. Aga muidugi peab ka ütlema,et ega ma ju ei tea ka,milleks auto peremees seda masinat kasutab ja kaua plaanis pidada. Selge on see,et masin saab korda ja sõidumõnu ei lange... Aga ma ise sellist tööd ei tee endale ega ka teistele. Pigem siis keevitan kõik sorinal kokku ilma vahedeta.

väga hea näide MAZi poolt

Keevitage keevitage ilma vahedeta, pärastine pahtlikogus mis auto peale läheb on lihtsalt meeletu...

Õige töö muidugi see ei ole, aga arvan et autot on vaja sõitmiseks mitte kuskile näitusele kus esitiiva taha niikuinii ei näe.. Kes kunagi keevitanud on, ja seda serv-servaga ning nii et plekk pärast ära käiates ka normaalne jääb, siis see mees poleks sellist tööd elu sees 500€ eest teinud, vähemalt mina poleks.. Igal tööl on oma hind.
Ise punktin siiamaani tagatiiva kaari ja ei ole nad ükski ära kukkunud ka nii et olen punkti maha käianud. Tegemist on siiski sõiduautoga mitte paindekonstruktsiooniga kus oleks vaja tõsist vastupidavust keevisliite tugevusele. Serv servaga keevitamisel on ülioluline temperatuur ja hilisem töötlemine. Hea on omada keevitusaparaati, mis metalli eriti ei kuumuta, aga keevitus on juba kord metallide kokku sulatamine, ehk siis kuskil 1000C juures töötlemine, et midagi ju peab järgi andma, seepärast keevitataksegi punktidega ja seepärast ongi autod kokku punktitud, mitte pidevaga keevitatud. Pidevkeevitusel pole lihtsalt parasjagu mõtet.. Proovige keegi teha omale eriti hea ja kõva esiots mis elus maha ei kärva, nt ala 2.0mm plekist... Mina autos istuda ei taha kui mats peaks juhtuma...

MAZ, minu jutu mõte oligi see, et asi ei jää vaatevälja ja tänapäeval ei ole olulist vahet, kas keevitada serv servaga või serv peale. Välimus tiibade all või muudes mittenähtavates kohtades on teisejärguline enamasti.

canyondrift kirjutas:Keevitage keevitage ilma vahedeta, pärastine pahtlikogus mis auto peale läheb on lihtsalt meeletu...

Miks kohe peab meeletult pahtlit minema? Kui asi tehakse õigesti ja ei hakata kohe kiirustama stiilis: käib kah.
Siis on võimalik ka vahed täis lasta.-Aga tuleb kindlasti jälgida teatud asju. Ma ei hakka siin suurt teooriat rääkima vaid panen ligi Märt Aarne projektidele( mees on elukutseline autorestauraator) ning vaadake kuidas ta teeb: http://www.vanatehnika.ee/foorum/viewto ... =67&t=1262
Selline tegemine pole lihtne,kuna nõuab aega ja närvi kulu, sest vead on kerged tulema. Vaja on ka korralikke tööriistu.
Mul on sääraseid ära toksitud ja lapitud autosid olnud ja need keevitused on kõik kas rooste läinud või on kere sellest kohast äärmiselt nõrgaks jäänud. Alguses võib kõik ok olla aga kui hakata sõitma siis vibratsioon jm tegurid lõhuvad need toksitud kohad varsti jälle lahti. Seega, üks asi on,mis minu silma riivab. Teine asi on ohutus.

MAZ kirjutas:

canyondrift kirjutas:Keevitage keevitage ilma vahedeta, pärastine pahtlikogus mis auto peale läheb on lihtsalt meeletu...

Miks kohe peab meeletult pahtlit minema? Kui asi tehakse õigesti ja ei hakata kohe kiirustama stiilis: käib kah.
Siis on võimalik ka vahed täis lasta.-Aga tuleb kindlasti jälgida teatud asju. Ma ei hakka siin suurt teooriat rääkima vaid panen ligi Märt Aarne projektidele( mees on elukutseline autorestauraator) ning vaadake kuidas ta teeb: http://www.vanatehnika.ee/foorum/viewto ... =67&t=1262
Selline tegemine pole lihtne,kuna nõuab aega ja närvi kulu, sest vead on kerged tulema. Vaja on ka korralikke tööriistu.
Mul on sääraseid ära toksitud ja lapitud autosid olnud ja need keevitused on kõik kas rooste läinud või on kere sellest kohast äärmiselt nõrgaks jäänud. Alguses võib kõik ok olla aga kui hakata sõitma siis vibratsioon jm tegurid lõhuvad need toksitud kohad varsti jälle lahti. Seega, üks asi on,mis minu silma riivab. Teine asi on ohutus.

Märt teeb 30-date sõiduatosid, mis enam tänavaliikluses nii ei osale nagu kaaskannataja moskvich. Samas on Märdi töö 10 korda kallim ja milleks küll autole mis nagunii kas siis soolaste teede tõttu või siis mingi jobu läbi otsa saab sellist keevitust teha.. Märdi puhul jääb asi kindlasti visuaalselt väga viisakas, aga kui Aarne seda mosset teinud oleks, siis oleks lahti võetud praktiliselt terve esiots, poolraamidki küljest võetud, et laua peal neid ühepikkuseks ajada jne... Summa oleks oi-oi kui suur - ausalt!. Ei jää ka Märdil midagi väga nii sirge kui ta keevitab pika asja nö serv-servaga kokku, pleki mõõtu tagumist tuleb ikka ja et vältida hilisemat suurt pahteldust. Märti teab ilmselt iga vanatehnikasõber, ilus on küll vaadata, aga mosse puhul on odavam minna Volga poodi ja uus flanseron küsida kui taastada.
Kere on rooste läinud kasutaja enda lollusest alatihti, kas on keevitatud juba roostese pleki peale või siis pole seda normaalsete vahenditega ära kaetud. Näiteks kui poolraami keevitad, siis kata see kuidagi ära ka seestpoolt...
Ega auto kere mingisugune asfalditampija ei ole mis jõledalt vibreerib, tiivakaared ja palju muid asju on kinni ka minul läinud punktimisega, ei ole ükski veel lahti tulnud.. Ohutuse mõttes, kui ohutu üldse üks mosse on, aga nagu ma enne ütlesin siis kui auto jääb nö väga tugev ja väga kõva, siis võib võrrelda kokkupõrget ala vasara ja suurema metallitükiga, kumb enne järgi annab, kas vasar või plekk? Autode ninad on tehtud tehasest nö amordiks, ninakokkupõrge on kõige ohutum koht, muidugi mitte laupa, aga see osa on kõige pehmem ja neelab enamus jõudu endasse.

Huvitavad teooriad on kodanik Canyondriftil aga isegi kui tegu oleks tavalise tänavaautoga. Ikkagi sellise jama tegemine on rohkem nagu hädaabi lahendus. Mina jään siiski oma arvamuse juurde.

MAZ kirjutas:Huvitavad teooriad on kodanik Canyondriftil aga isegi kui tegu oleks tavalise tänavaautoga. Ikkagi sellise jama tegemine on rohkem nagu hädaabi lahendus. Mina jään siiski oma arvamuse juurde.

Pildi järgi olen ma sinuga nõus, et keevitus ei oma tõesti erilist kvaliteeti, aga 500€ eest on seal parajalt midagi tehtud küll, kindlasti oleks ka sama hinnaga paremini saanud. (juu siis sattus kodanik lihtsalt sosseppade juurde, isiklikult oleks odavamalt ja paremini teinud). Hädaabi moodi paistab see asi tõesti, aga peab ka see ja ülevaatusest saab niiviisigi läbi. Ma olen ka täielikku paska näinud, oma mersu läbi ja vot selle kohta ma saan öelda et see on hädaabilahendus, kus mul autost tuli välja kaks 40l ämbritäit makrofleksi, mõned paigad, mis olid paika pandud vahelduva eduga nii katusekruvidega kui ka keevitusega sõna otseses mõttes sittudes. Vot see oli masendav. Nüüdseks on minu auto saanud sõita teedel-tänavatel juba kaks aastat ja põhjast pole väljas mitte ühte roosteplekki, kust ma keevitasin.

Ja teooriate koha pealt pole ma mitte niisama haukuja, keretöid ma olen nii käega katsunud kui silmaga näinud, see et nn overlapinguga keevitada ja korralikult kinni siristada siis see koht jääb tunduvalt tugevam kui 1.0mm plekk seal kõrval ja mis seal muu järgi annab kui nõrgim lüli.

Kunagi keevitati autosid veel gaasikeevitusega, vot see oli keretöö mehele paras pähkel - hiljem sirgeks saada.

Ärge ajaga nüüd mulle pada. Sellist asja nagu gaasikeevitusega auto keevitamist ei ole. See,mida tuntakse gaasikeevituse õmbluse ja nime all ei ole muud, kui vanakooli elektroodkeevitus. Mis jätab sellise koleda õmbluse,plekk laines ja muud hädad. Need elektrood keevitused töötasid väga väikses vooluvahemikus ja tollel ajal polnud kombes eriti neid õmblusi lihvida, sest polnud tööriista, millega neid maha käiata.
Puhta argoon+CO+O2 seguga pole võimalik midagi keevitada, see lõikab niigi pehme pleki pooleks. Palun visualiseerida või seletaga siis mulle ära,kuidas on võimalik palja gaasiseguga,midagi keevitada kokku.