Uhtii, veeretasin siis Lehmakese(jah talle on nimi pandud) oma hoovi. Tegemist 88.aastal sündinud IZ 2715 kastiga versioon (äkki on mingi number veel?). Esimesed emotsioonid nii pereringis kui sõprade poolt on ülimad. Tädimees tegi tiiru ning peale seda rääkis kuidas ta 408ga musta mere ääres käis. Samamoodi sõbra isa rääkis lugusid mis olid ennekuulmatud.
Minu jaoks aga kurvem pool on see, et masin pole arvel, ning pabereid ka pole, oleks ikka suur huvi sellega sõita ametlikult.
Tegelikult Lehmakest on hästi hoitud. Mootor on korras, ei leki, küll aga natuke sööb õli. Istmed on katki ja käigud on enam-vähem omades kohtades. Kere on saanud sõja haavu, kuid üldilme on lubav. Tänane retk kanali peale avardas vägagi kuidas msinat hoitud.
No aga esimene nädal on nüüd temaga elatud, vastutasuks tõin Türilt lehmakesele tagumised tuled ja suunatule klaasi. Esituledes vahetasin pirnid, kuid vaevab kuskil massipuudus, suundasid pole, täistulesid ka pole... muu nagu oleks...
Aga mõtlesime sõpradega minna mannerguid sõitma, meil on alati huvitavad autod olnud seal, seega päris tapma ei läheks, lihtsalt kulgeks, selleks oleks vaja vahetada üks tagumine vedrupakk mis on minu omal katki. Tagaluuki ilmselt kuskilt ei leia seega tuleb plekkseppa mängima hakata. Esialgu üks pilt.
