Eesti Moskvich Klubi

Otsisin juba tükk aega endale järjekordset moskvich'i, lõpuks leidsin selle, mida vaja, haapsalust.
Olevat olnud müüja(noor kutt) vanaema auto, seega naisterahva kasutuses. Seda on ka näha ja tunda, et pole olnud "t66masin". Autot vaatama minnes ei tekkinud seda "õiget" emotsiooni. Osaliselt kindlasti sellest, et ei saanud proovitiiru ka teha. Sidur ei lahutanud, rehvid vajasid õhku juurde, karpad ja asjad puhastust jne...
Järgmine päev sai hind "õiglasemaks" ja nii ma talle järgi kimasin...




Koju j6udes hakkas sidur hetkega t66le, eks ta tundis siis juba mugavalt ennast kiire karpa puhastus/seadistus ja saingi proovitiirule. Siis alles sain aru, kui heas tehnilises konditsioonis masin on. Tõesti, s6dab hästi ja vaikselt.
Kui masin timmis, siis algas koristus/kasimine ja iga hetkega aina rõõmsamaks ma muutusin.



Naised rooli, ja tuld!


Esimese päevaga sai trippitud ikka omajagu. Moskvich sai ka "moodsat" pesu, mis oli talle ilmselt esimene kord

Õhtu venis pikale.



Lõpetuseks viskan pildi interjörist, mis on samuti väga hästi säilinud.


Eks juttu tuleb veel...

Turbast said oma 500meetrit välja sõita ja siis sai otsa jah?

Juhtus nii...
Tegelikult vajab paagi puhastust vist.
Paagi sisene filter eemaldatud ja tutikas pensupump "uuekooli" lada tüüpi(ise panin).
Aga ma ei teadnud, et sellel pumbal on sisse tuleva stutsi taga peidus peenfilter. Haapsalu mnt. ääres sain täna teada.
Täna sai siis puhastatud üht koma teist, ühendatud jagaja vaakum, karpa üle käidud, keevitatud summuti pükse(keskmine pütt ja tagumine jooks eelnevalt uus all, isegi hinnasilt peal.)
Ajasin esimest korda tõstuki peale ja vaatepilt polnud üldse hull.

Rehvid tahtsin ka tasakaalustada, aga selleni ei jõudnudki... eks järgmine kord