Mosseklubi Juubelisõit 15-17.juuni 2018

[wax]

Mosseklubi 10. suvesõit toimub 15-17. juuni 2018. Kuna seekordne on juubelisõit, teeme nii mõndagi vähe teistmoodi ja suuremalt. Erinevalt varasematest aastatest alustame sõitu reede hommikul!

REEDE, 15.juuni
Kell 9-10. Kogunemine, registreerimine. Kogunemiskoht maanteeäärne parkla Tartu(Reola)-Põlva maanteel Postitee alguses. Täpne asukoht: https://goo.gl/maps/wwnhRpvtbWq
Palume kõigil kindlasti korraldaja auto (punane AZLK412 numbriga 524SKY) juures oma kohalolek registreerida. Saate vastavalt eelregistreerimisele käepaelad, mille alusel teid erinevates kohtades ära tuntakse ega tehta takistusi suvesõidu nautimisel

10:15 Tervitussõnad, väljasõit Postiteele, sihtpunktiks Maanteemuuseum.

11-14 Maanteemuuseumi külastus - ekskursioonid. Lastele meisterdamise töötuba, liikluslinn (10 min sõitu 3 EUR); lastemuuseum.
Muuseumikülastuse lõppedes lõunasöök.

15-16 Mooste mõisakompleks. Käepaelaga prii sissepääs kõikidesse kodadesse.

17-18 Räpinas peatume Konsumi läheduses Võhandu tänaval. Kohalikud uudistavad autosid, meil on poepeatus.

18:30 Piusa liivakoopad ja karjäär. Külastuskeskuse ja põneva muuseumikoobastiku ringkäik giidiga 3-5€ .

Piusa-Kirikumäe. Sõidame mööda Meremäe vaatetornist ja Vastseliina linnusest, mida soovitame omal käel külastada pühapäeval. Sõidame läbi laadaeelses melus olevast Vastseliinast. Laagrikohaks Kirikumäe järve ääres asuv matkakompleks. Grill-chill, vabakava.

LAUPÄEV, 16. juuni
8-9 Äratus. Hommikupuder, kohv/tee. Väljasõit Kirikumäelt laadale 9:30!

10-13 Maarahva Laat Vastseliinas. Sõidame Kirikumäelt kolonnis laadale. Pargime mossed laadarahvale uudistamiseks ja ise naudime laadamelu ning tutvume laadakaubaga. Laadarahvas saab valida "kaunitari", ehk oma lemmikmosse.
Laupäeva hommikul meiega liitujad, ja need kes kolonnist maha jäävad - kaart laadale jõudmiseks: http://wax.planet.ee/mosseklubi/2018/laadale.jpg (Pole võimatu, et politsei teetõke ei lase hilinejaid suure rahvamassi tõttu läbi, sel juhul pääsete näituseplatsile suurema ringiga, kooli poolt alevisse sisse sõites.)

13:30 Autoorienteerumine Võrus. Kõik osalejad saavad korraldajalt kõik vajamineva, ning suunduvad linna peale. Järgnevad paar tundi on Võru linnas mossesid iga nurga peal Ühes orienteerumise punktis vigursõit. Finiš suurema kaupluse juures, poepeatus.

17-18 Rõuge Ööbikuorg. Pesapuu vaatetorn, vesioinad.

Kirikumäe. Grill-chill. Aktus ja autasustamine.

KILOMETRAAŽ
Esimene päev 150 km, teine päev 85 km (+Võru linnas orienteerumine). Tanklad Põlvas, Räpinas, Vastseliinas, Võrus.

LAAGER
Telkimine Kirikumäe matkamaja territooriumil. Autod saab parkida telkide kõrvale. Kogu kompleks on pühapäeva lõunani meie päralt.
Kämpingu ostnutele: Tagasihoidlikud vanakooli kämpingud mahutavad 4 inimest vooditesse ja soovi korral 1-2 magajat põrandale. Voodites pesu. Põrandal magajatel oma magamisvarustus kaasa võtta.
Lisaks kämpingutele on territooriumil peamaja (ehk staap), saalimaja (ehk treffpunkt), pisike saun ja välitelk. Peamajas on veega tualett ja dušš, hoovis välikäimlad. Jalkaväljak, võrguplats. Paadirent 3€/h. Ujumiskoht, ümber järve 3,2 km pikkune matkarada.
Kuna saun on pisike, palun sinna mitte pikalt istuma jääda, vaid arvestada sõbralikult ka teiste soovijatega
NB! Sääsetõrjevahendid kaasa!

TOITLUSTAMINE
Reede lõunasöök Maanteemuuseumis ja laupäeva hommikusöök Kirikumäel on ühine ja sisaldub osavõtutasus. Muud näksimised ja õhtused grillimised samaviisi, nagu varasematel aastatel - igaüks oma toidukoti peal. Laagripaigas on mõned grillvannid, kuid soovitan "ufod" kaasa võtta. Neid võite kasutada ka oma telgi juures. Peamajas on olemas pliidi, külmikute ja veekeedukannudega köök.

ÕHTUNE PROGRAMM
Õhtuti on vabakava. Kui keegi soovib, on võimalus mänge või viktoriini vms korraldada. (Andke teada, aitame kaasa!) Muidu on traditsiooniline grillimine, olemine, suhtlemine.
Laupäeva õhtul autasustame parimaid, kiidame ilusamaid, õnnitleme osavamaid

FB event https://www.facebook.com/events/1868153136809140/

[wax]

POSTITEE

Heal lapsel mitu nime

Endine Tartu-Võru postitee on sajandeid rahvasuus kandnud Kirumpää tee või Vastseliina tee nime. Varasemalt oli tee tuntud Pihkva tee nime all. Seoses Võru linna asutamisega on seda alates 18. sajandi lõpust nimetatud Tartu-Võru maanteeks, misjärel 19. sajandi keskel seoses postitee avamisega endale Tartu-Võru postitee nime sai.
1920-ndate lõpus hääbus postiliiklus ja sündis uus nimi: Tartu–Võru I klassi maantee. Nõukogude kord lisas pidulikku vunki - kunagisest Postiteest sai üleliidulise tähtsusega Tallinn–Tartu–Võru–Kuura maantee. Siinkohal võinukski lugu lõpeda, ent 1971. aastal valmis uus Tartu–Võru maanteetrass ning kõnealusest sai kõrvalmaantee. Täna ütlevad inimesed tee nimeks sageli vana Võru maantee.
Alates 2001. aastast on Liiva–Puskaru-vaheline lõik tuntud kui Postitee.



Enne postiteed…

Ka meie muinasaegsed esivanemad reisisid mõnikord Tartust Pihkvasse. Teekonna planeerimine oli keerulisem kui täna - polnud isegi Regio atlast, rääkimata Waze´st. Marsruuti valiti ometi väga hoolikalt. Looduses eelistati teejooneks lühimat ajakulu ja teepikkust, minimaalseid tõuse, vähimat hooldust ning maksimaalset liikumismugavust võimaldav suund ning et tee oleks läbitav igal aastaajal ja iga ilmaga. Kuigi mõnikord ei kohelnud tee reisilist armuliselt, ei pruugitud teehooldaja suunas kunagi kurja sõna. Ega tegelikult polnudki, kellega kärkida. Sest kes siis sõiduvaeva tollal veereva rattaga kergendada oskas. Liiguti ikka mööda veeteed või jääteed. Nii isegi veel 13. sajandil. Loomulikult, mõnel mehel oli juba kuuris veermikuga 1-4 hobujõudu käepärast…

[wax]

EESTI MAANTEEMUUSEUM

Sõites mööda Postiteed saame fantaseerida, kuidas siin kõik vanastivälja võis näha. Postitee on nagu tee ikka, aga oma nime vääriliseks muutsid selle loomulikult postijaamad. Ühte neist me oma tuuril ka väisame. Enam kui 150aastase ajalooga Varbuse postijaam on Eesti kõige paremini säilinud hobupostijaama-kompleks – postijaama peahoone, postipoiste-sadulseppade elamu, hobusetall koos viljaaidaga, tõllakuur koos heinaküüniga ning sepikoda koos sepa eluruumi, pesuköögi ja saunaga.

Muuseum räägib teest ja tee-ehitusest nii minevikus, olevikus kui tulevikus, seetõttu on muuseumis muljetavaldav tee-ehitusmasinate kogu. Muuseumi näitusekeskkond Teeaeg koosneb kahest suuremast osast: ekspositsiooni- ja puhkealast, mida ühendab 1884. aastast pärit Eesti vanim terasest maanteesild - Vati sild.
Ekspositsioonialal paiknevad ajalooline teeruum ning teetähiste ja masinate väljapanekud. Puhkealas asuvad vigurivändarada, liikluslinn ja mänguväljak. Tõllakuuris on hobuvankrite väljapanek. Peamaja teisel korrusel omanäoline postijaama olustikku tutvustav lastemuuseum.

Eesti Maanteemuuseum vahendab liiklemise ajalugu uuenduslikus võtmes, olles külastajate innustaja, teenäitaja (teeviit) ja õigete liiklushoiakute kujundaja. Koht, kus tee elab!

https://www.facebook.com/EestiMaanteemuuseum/
http://www.maanteemuuseum.ee/

11.00-11.15 Saabumine, parkimine, tervitus

Giidituurid - rahvas gruppidesse, ekskursioon ~15 minuti tagant:
11.15, 11.30, 11.45, 12.00

Lastele meisterdamine lastemuuseumis:
11.30, 12.30

Ekskursioonilt tulijaile või selle ootajaile, aga ka neile, kes eelistavad iseseisvalt tegutseda ja ise muuseumiga tutvuda lisavõimalusena:
Viktoriin
Liikluslinn – liikluslinnas on lisateenused tasulised, ehk, et kui on soovi sõita elektriautodega, siis tuleb selleks soovijal pilet soetada – 10 minutit sõitu maksab 3 EURi.
Lastemuuseum

[wax]

MOOSTE MÕISAKOMPLEKS

Mooste järve kaldal asuv mõis (saksa k Moisekatz) sai alguse tegelikult juba 16. sajandi lõpul. Võibolla veel mäletate, et 1905. ja 1906 toimus Eestis revolutsioon ja rahvarahutused, mille käigus muuhulgas põletati maha 114 mõisa. Just selsamal segasel ajal asusid kartmatud ja omal moel mässumeelsed Nolckenid, kellele kuulus Liivimaal lausa 15 mõisavaldust, rajama Mooste mõisa. Põllumajandus ja piiritusetootmine tõid mõisnikule hästi sisse - ehituseks raha jagus ning mõisakompleksi 23 hoonet valmisid vaid kümne aastaga.

Historitsistlik kõrvalhoonete kompleks ongi see, mis Mooste mõisa teistest eristab. Vaatamisväärsed on valitsejamaja, viinavabrik, tall, laut, sepikoda jne. Erakordne on keskaegsest kindlusearhitektuurist inspireerituna kujundatud mõisa piirdemüüri kellatorn. Mõisa peahoones tegutseb kool, endises puutöökojas külalistemaja, endises tööhobusetallis restauraatorite koda, valitsejamajas Kunsti ja Sotsiaalpraktika Keskus ning endisest karjalaudast on saanud konverentsi-ja kontserdisaal Folgikoda.

Mooste on alati ilus koht, kuhu tulla

https://www.facebook.com/MoosteMois/
http://www.moostemois.ee/


Foto: Mati Leet

Suvesõit on juba 5 nädala pärast!

[wax]

Kämpingud selleks korraks otsas! Voodipesu on igas kämpingus 4 komplekti. Igaks juhuks soovitan külmavarestel magamiskoti või teki lisaks kaasa võtta. Jaanipäevaeelset ilma ju kunagi ei tea

NB! Kui veel ärkab mõni suurem seltskond, kes soovib katuse all magada, leian ühe suure toa, kuhu mahub vooditesse 8 inimest.

Stardikohta kogunemine ja kohaloleku registreerimine reede hommikul kell 9-10. Sõitma hakkame 10:15. Muud kellaajad lähinädalate jooksul

[wax]

RÄPINA

Räpinal on läbi aegade olnud oluline roll Eesti majanduselus. Siit viisid maa- ja veeteed Pihkva- ja Novgorodimaale, siinmail ristusid kolme kubermangu – Peterburi, Pihkva ja Liivimaa piirid. Paljude jaoks meenub Räpina nime kuuldes esimesena paberivabrik. 1734. rajatud paberiveskist arenes manufaktuur, seejärel vabrik, mis täna on Eesti vanim tegutsev tööstusettevõte ja üks vanemaid töötavaid paberivabrikuid Euroopas. Siin on valmistatud Eesti Vabariigile rahapaberit. Räpina suur turismimagnet on hilisklassitsistlik endine mõisahäärber – Sillapää loss. Lossi läheduses asub Räpina Aianduskool - Eesti suurim aiandusinimesi koolitav õppeasutus. Looduskaunis paisjärv ja jõgi on Räpinas liikudes möödapääsmatu - veekogu ületavad kolm autosilda jagavad linnaruumi kolmeks.

https://www.facebook.com/rapinavald/
http://www.rapina.ee/



Suvesõit on juba 4 nädala pärast!
Soodsa hinnaga registreerimine veel 2 nädalat!

[Kertu]

Kes soovib juubelisõiduks uut särki selga, piilub foorumis ka teadaannete alla ja tegutseb kiirelt.

[wax]

PIUSA

Piusa liivakarjäärid tegutsevad alates 1922. aastast. Liiva leiukoha avastas Tartu ülikooli professor Hendrik Bekker. Piusa liivakivi kuulub ülemdevoni Sventoi lademe Gauja kihistusse. Venemaa piiri ääres Obinitsa külje all asuvad Piusa koopad on aastaid olnud Lõuna-Eesti suurim turismimagnet.

Algusaastail tassiti koobastest liiva käsitsi, 1930. aastail ehitati kitsarööpmeline raudtee. Teise maailmasõja ajal kasutasid kaevanduskäike sakslased, kes valmistasid liivast mürsukesti. Pärast sõda varustati kaevandus elektriga. Heledat liivakivi kaevandati kuni 1966. aastani, mil kaevandamine siirdus maa alt koobaste kõrval asuvasse avakarjääri.

Kaevandamise tõttu on Piusal tekkinud viis koobastikusüsteemi. Liiva kaevandati ülemistest kihtidest ja mindi järk-järgult allapoole - nii moodustusid kuni 10 m kõrgused huvitavad sammaskäigud. Käigud idapoolsemas kaevanduses ulatuvad horisontaalsuunas mitusada meetrit maa alla. Enamikus koobastes säilib aasta läbi püsiv temperatuur + 5 kraadi C ja suhteline niiskus. Piusa koobastes on Baltimaade ja kogu Ida-Euroopa suurim teadaolev nahkhiirte talvituskoloonia - koobastes on esindatud kõik 12 Eestis esinevat nahkhiireliiki.



Soodsa hinnaga registreerimine veel selle nädala lõpuni!

[wax]

Olen aegajalt esimest postitust informatsiooniga täiendanud. Lugege rahulikult ja mõttega, et midagi kahe silma vahele ei jääks

Nimekirjas number nime taga tähistab osavõtjate arvu.

Nädala lõpuni ootan veel registreerimise kinnitusi!

[wax]

KIRIKUMÄE

Looduskaunil Võrumaal, Kirikumäe järve kaldal asub Kirikumäe matkamaja.
Kirikumäe järv on oma nime saanud Liivi sõja ajal järve põhjakaldal asunud õigeusu kiriku järgi. Kord tulnud venelased kirikut rüüstama. Röövretkel olijad tapsid ära kiriku- ja surnuaiavahi ning viisid kaasa kirikukella. Kellaga üle järve sõites olla kell järve kukkunud. Nüüd on pimedatel ja tormistel öödel järvest aegajalt kellahelinat kuulda.

Ujumiskoht. Paadirent 3€/h. Ümber järve 3,2 km matkarada, mis on varustatud puidust suunavate viitade ja infotahvlitega.