Eesti Moskvich Klubi

Tere!

Hakkan ka kirjutama siia oma mossest. Tegelik soov oli küll 407, kuid 2138 on esimeseks autoks kindlasti parem. Moskvichi olen juba väiksest peale soovinud, kui kuulsin, et vanaisa kogu elu mossedega sõitis ja isa esimene auto oli mosse.
Moskvich sain sünnipäevaks ja nüüd on aasta, et auto korda teha enne juhilubade saamist.Selle auto põhiliseks plussiks on kõva kere, ainus kehv koht on esisillatala. Uus tala on juba olemas ja läheb vahetusse. Mootor on jäänud originaaliks ehk 408 mootor. Alguses pidi mootor minema isa 401-le, aga kuna neid on alles suhteliselt vähe, jääb mootor originaaliks. Ülejäänud autot ei hakka originaali taastama.

Jätkame teemat. Mossel sai tehtud õlivahetus ja selgus, et bensiin õliga segamini. Hetkel on lootus, et mootor on korras veel ja ei saanud suuri kahjustusi. Nädal hiljem oli õli tase tõusnud ja vedelamaks läinud. Silindrite surved olid korras, kuid bensiinipumba membraan lekkis. Arvatavasti sealt saigi bensiin õliga kokku. Uue membraani sain kauplusest Volga. Need olid küll millegi muu omad, aga andis parajaks teha. Mureks oli ka suur kütusekulu (osaliselt oli tingitud lekkivast kütusepumbast). Pidevalt kadus bensiin paagist ja selgus, et paagis on auk olnud ja seda parandati epoliimiga, mis nüüd paagi küljest lahti oli tulnud. Asenduseks leitud sillatala on ka juba värvitud. Vahetust ja korda tegemist vajavad veel suunatuled, lähi- ja kaugtuled, üks rehvidest, roolikarp, esiklaas, juhipoolne kolmnurk akna kinnitus, pingutada juhipoolne klaasi avamiseks mõeldud tross, keevitada või vahetada tuleb juhiuks ja kapott samuti tuleb keevitada ka uus väjalasketorustik. Suunatulede relee sai küll ostetud, aga tööle ei hakanud. Lähi- ja kaugtulede releed asendan ma praegu tänapäevastega, sest pole uusi originaale saada ja kunagi ei tea kas need ka töötavad. Roolikarp ja klaas on ka olemas ja ootavad vahetust. Remondi nimekiri on küll pikk, aga see oli pigem mõeldud ühe auto päästmisena. Ühel hetkel tulevad pildid ka, kui leian võimaluse nende lisamiseks.

Lähi ja kautulede releesid ära vahetama veel hakka. kuna nendel releedel väike tõenäosus et ei tööta siis väga ebatõenäoline et viga hoopis milleskis muus. Tavaline on tulede ümberlüliti roolisambal mille klemmid just seismisega enam kontakti ei anna. Kusjuures mina ütleks et need vene releed mis mossel peal on töökindlamad kui uued lääne releed.

Releed said vahetatud ja tuled põlevad nüüd. Releede vahetus tänapäevaste vastu sai tehtud, sest vanad olid roostes oksüdeerunud ja klemm küljest ära tulnud. Samuti ei olnud võimalik leida originaali ja kui kunagi peaksid releed läbi minema, siis uusi on lihtsam saada, kui oleks olnud võimalik, oleksin originaalid jätnud. Uute paigaldamisel midagi ära ei rikkund ja saab tagasi muuta. Isegi klemmid jätsin alles. Paak joodeti ka ära ja ootab puhastamist ja värvimist. Lõpetuseks üks vanem pilt autost.

Ma üksaeg ostsin suure hurraaga omale PMkaubamajast portsu neid vanatüüpi-releesid, aga need on täiesti kohutava kvaliteediga. Sõidan siiani originaalsete nõuka-aegsete releedega.

Üle pikka aja jätkan teemat. Mosse on nüüdseks juppideks võetud ja varem kõvana näinud kere vajab keevitust. Kuigi palju on veel teha enne värvimist, on plaan saada auto valmis augusti alguses, et olla kohal klubi suvesõidul.
Hetkel on põhirõhk esisilla kokkupanemisel ja poolraamide puhastamisel ning värvimisel. Kuigi tuli välja auke mis tuleb parandada on suurem osa tehtud varem eelmiste omanikke poolt. Järgmise nädala lõpuks peab auto olema uuesti ratastel, muidu võib augustikuuse tähtaja unustada, sest juulikuust saan autoga tegeleda kolm nädalat.

Selles kohas seisab auto siiani, kuid ühele küljele on keeruline ligi pääseda. Väljas auto ehitamine ongi üks põhjus miks ma seda projekti suvel teen. Lammutamine algas ise tegelikult juba aprilli lõpus, kuid jäi venima jahedate ilmade tõttu.

Pilt ka sellest kui hull sillataala oli
Loomulikult on spetsialistid või mossedega kursis olevad inimesed märganud, et väljalaskeaasta on võibolla liiga uus ning kahjuks on selle mossega juhtunud nii nagu paljude vanade sõidukitega. Edasi võite ise mõelda.

Sillatala on ka kõver kui just keegi pole ise ratta külgkallet regullind. Mokitsal tehasest on positiivne külgkalle. Soojalt soovitan tähtaeg ära unustada ja teha masin üks kord ja korralikult. Igasuguse kiirustamisega pead pärast samas mahus töö ikka üle tegema. Muidugist siis on teine teema kui sa oled juba mitu korda mosset lahti kokku võtnud ning varem keevitusega tegelenud. Siis on võimalik ka töötunde kärpida aga siis peaks need iseenesest tulema.

Viimasest postitusest üpris pikk aeg möödas ja võtab end lõpuks kokku ja jätkab teemat.

Lühidalt tehes võib öelda, et selle autoga ei olnud võimalik pidada kinni ühestki tähtajast. Eelmisest augusti tähtajast jäi palju puudu. Auto sai ratastele juuli keskel, kuid keevitustööde pidev venimine ja juurde tekkimine viisid tähtaega edasi. Septembri lõpus sai auto küljele keeratud, et põhi ära värvida. Värvitud sai põhi alles oktoobri alguses. Sügisesed ilmad ei lubanud aga pikemalt välistes tingimustes töid jätkata ja saabus paus. Uue hoo sai projekt sisse peale sõidueksami sooritamist novembri alguses. Takistavaks teguriks oli isa 401, mis seisis garaažis ühel küljel ja ilma tagasillata. Enda projekti jätkamiseks tuli kõigepealt teha tööd 401 kallal, et see taas ratastele saaks ja teise garaaži lükata. Vahe oli selles, et garaaž kus 401 alguses seisis oli köetav. Põhimõtteliselt kestis 2138 projekti lõpu etapp 5. novembrist 15. veebruarini. Selle ajaga sai lõpuks veerevast kerest täiesti talutava välimusega auto.

Kui viimane idee mootri kohta oli jätta peale 408 mootor, siis juulis sai Sterni käest koos uute tagumiste uste ja pagasniku luugiga toodud ka 412 mootor. Põhjuseks lihtsalt vajadus auto järele, mis suudaks tänapäeva liiklusega paremini sammu pidada. Paraku ei olnud mootori vahetus lihtsalt teostatav. Lihtsamaks ei teinud asja ka varem teostatud keevitustööd, sest käigukasti tunnel oli keevitatud natukene kitsamaks. Mootor sai peale tõstetud 15. novembril ja edasi läks projekt põhiliselt keretöid tehes ja mootori käivitamiseks vajalikke osi külge pannes. Mootori saime käima 18. detsembril, kuid esimene sõit toimus alles veebruari alguses.

Nüüd natukene erinevustest 2140 ja 2138 vahel.
1. Käigukasti toe ja kasti vahel olev kronstein on teise kujuga ja kinnitub teise kohta.
2. Kardaan 408 oma seega natuke lühem.
3. Gaasihoovastiku võll, mis läheb karburaatori külge on lühem.

Päris palju sai ka vahetatud ja ümber tehtud erinevaid detaile. Ümber sai tehtud käigukasti hoovastik. Uus hoovastik sarnaselt hard0 lahendusele tehtud keermelatist ja kuulliigenditest. Vahetatud said ka kaitsmekarbid tänapäevaste vastu. Seoses tutika armatuuri saamisega tuli leida lahendus raadio paigaldamiseks ilma uut armatuuri rikkumata, sest armatuuris polnud isegi raadio auku veel sisse lõigatud. Raadio sai paigaldatud tuhatoosi asemele kasutades Mazda mx5 keskkonsooli raadio ümbrist. Uued sai soetatud ka piduri peasilinder ja taastatud siduri peasilinder. Ukse tihendid said vahetatud žiguli tihendite vastu ja paigaldatud said ka tänapäevased žiguliile mõeldud turvavööd.

Mosse sai sõitvaks 12. veebruaril, kuid esimesel testisõidul selgus, et käigukastis ei ole neljandat käiku, pidurivõimendi lekib ja soetatud valuveljed käivad vastu õõtshoobasid isegi koos flantsidega. 15. veebruaril vahetasin käigukasti teise vastu ja Sterni käest sai muretsetud rattad ning pidurivõimendi. Lõpuks sai 20. veebruaril sõidetud Saue ARK-i värvivahetust vormistama, kuid uue armatuuri, õigemini uue spidomeetri ja läbisõidu näidu tõttu ei saanud seda vormistada. Kuid 22. veebruaril sai Mosse lõpuks passi uue värvi ja läbitud sai ülevaatus. Nüüd peab kevadel panema sisse veel laepolstri ja tagapaneelile käivad ääreliistud.

Lõpetuseks suur tänu Linnuvabriku garaaži meeskonnale ja Sternile.


Käigukasti kronsteinid




Raadio lahendus

Tal on 2 korda värvimuutust tehtud. Üks on valge, milline see veel olnud on?

Uuendan teemat natuke.

Vastuseks küsimusele värvide kohta, siis eelmisteks värvideks olid pruun ja oranž, mis tulid erinevatest kohtadest välja.

Teistel teemadel jätkates. Vahepeal sai numbrimärgid taastatud. Kasutatud valget spreivärvi ja numbrid said peale värvitud pintsliga.




Kuivade aegade saabudes sai alustatud ka mosse vaiksemaks tegemisega. Alustuseks sai kasutatud Motonetist ostetud porolooni sarnast matti, mille panin tulemüürile. Selle tulemusena vähenes tunduvalt mootorist tulev müra ja võiks öelda, et on harjumatult vaikne.



Järgmiseks sammuks on laepolstri paigaldamine, tagasilla amortide ja differentsiaali vahetus 3,9 ülekande vastu. Plaanis on sama korrga vahetada ka vedrupaki pealehed uute vastu ja võibolla vahetada lühem leht välja ning asendada vana pealehega.
Viimaseks täitus tuhat kilomeetrit mossega ja ikka pole tüdinenud ning vähemalt hetkel meeldib rohkem, kui tänapäevased autod.