MAZ kirjutas:Mina pole ka füüsik aga sellest kust auto kere massi panna ei olene suurt midagi. Sisuliselt oleneb kõik plekki kvaliteedist ehk algmaterjalist, kuidas hoitud autot ja niiskusest ning sooladest teepeal,need on muutlikud tegurid . See,kas kere on voolu all või ei suurt s..tagi ei mõjuta. Ära mädaneb ikkagi kui selleks on eelsoodumus.
Ehk tõstaks moded selle voolu jutu siit teemast välja ja jätkaks siisiki selle auto ehitamise teemal edasi.
Sellest võiks teema teha küll... Kaasaks mõne elektriku veel peale minu ja Manksi...
Perkinsi leiutasid ka venelased.Nii ütles sõber Märt....
no ei tea. Olen kohanud masinaid kus on massi pandud kas + või - klemm. Need masinad (sama mudel) erinesid rooste koguse pealt gardinaalselt. See masin millel oli + klemm keres oli rohkem roostes kui too auto millel oli - klemm. Pole füüsik ega keemik kuid kogemus väidab sedasi.
Tüüpiline tarbimisühiskond. Vahet pole, kui asi on vana, vahetame kogu kupatuse välja, mis siis et asi on korralik. Ei komentaari.
Olen ka kuulnud juttu, et vanasti pandi + keresse ja siis kui soolama teid hakkati siis hakkasid masinad roostetama ja siis vahetatud ära et - keresse ja ei pidanud roostetama nii palju.
Vastan siis teema pealkirjas olevale küsimusele. Tehase poolt on enamjaolt nii tehtud,et käivitusvool käib läbi kere. Kuid auto vananedes kõik juhtmed,klemmid ja ühendused väsivad, roostetavad ja oksüdeeruvad. Selleks,et asjad paremini toimiks ja üllatusi poleks,veetaksegi massijuhe aku pealt kuhugile mootori külge. Vanad juhtmed ka teinekord jäetakse alles. Dubleeritakse. Nii võiks asi ka ideaalis olla. On endalgi jama olnud,kui bussil halvad ühendused. Kraabid kõik puhtaks ja käib jälle. Keerulist pole siin midagist.
Perkinsi leiutasid ka venelased.Nii ütles sõber Märt....
Jutus on tegelikult oma iva, aga seda ei tehta starterivooluga.
Mäletan, kunagi ajakirjas Tehnika ja Tootmine ilmus lausa artikkel, kus asi oli teaduslikult lahti seletatud. Nimelt on korrosioon elektrokeemiline protsess. Auto kere metall ei ole kunagi täiesti puhas ning võib juhtuda ka, et kere erinevad osad on tiba erinevatest terasemarkidest. Need lisandid moodustavad seal galvaanilise patarei, mis siis "tühjenedes" oksüdeerib ära raua kui aktiivsema elemendi. Sellepärast ka autokerede tsinkimine - tsink on aktiivsem kui raud ning sellisel juhul hävib esimesena tsink.
Antud meetod seevastu vaatles autokere kaitsmist spetsiaalse seadme abil. Kere erinevatesse kohtadesse kinnitatakse elektroodid, mille kaudu siis lastakse läbi kere nõrk elektrivool, mis on piisav, et neutraliseerida kere galvaanilist effekti.
Selliseid seadmeid toodetakse ka praegu ning müügil on neid palju ja erinevaid.
ja jätkaks siisiki selle auto ehitamise teemal edasi.
Kaasaks mõne elektriku veel peale minu ja Manksi... 
