MAZ kirjutas:canyondrift kirjutas:Keevitage keevitage ilma vahedeta, pärastine pahtlikogus mis auto peale läheb on lihtsalt meeletu...
Miks kohe peab meeletult pahtlit minema? Kui asi tehakse õigesti ja ei hakata kohe kiirustama stiilis: käib kah.
Siis on võimalik ka vahed täis lasta.-Aga tuleb kindlasti jälgida teatud asju. Ma ei hakka siin suurt teooriat rääkima vaid panen ligi Märt Aarne projektidele( mees on elukutseline autorestauraator) ning vaadake kuidas ta teeb:
http://www.vanatehnika.ee/foorum/viewto ... =67&t=1262
Selline tegemine pole lihtne,kuna nõuab aega ja närvi kulu, sest vead on kerged tulema. Vaja on ka korralikke tööriistu.
Mul on sääraseid ära toksitud ja lapitud autosid olnud ja need keevitused on kõik kas rooste läinud või on kere sellest kohast äärmiselt nõrgaks jäänud. Alguses võib kõik ok olla aga kui hakata sõitma siis vibratsioon jm tegurid lõhuvad need toksitud kohad varsti jälle lahti. Seega, üks asi on,mis minu silma riivab. Teine asi on ohutus.
Märt teeb 30-date sõiduatosid, mis enam tänavaliikluses nii ei osale nagu kaaskannataja moskvich. Samas on Märdi töö 10 korda kallim ja milleks küll autole mis nagunii kas siis soolaste teede tõttu või siis mingi jobu läbi otsa saab sellist keevitust teha.. Märdi puhul jääb asi kindlasti visuaalselt väga viisakas, aga kui Aarne seda mosset teinud oleks, siis oleks lahti võetud praktiliselt terve esiots, poolraamidki küljest võetud, et laua peal neid ühepikkuseks ajada jne... Summa oleks oi-oi kui suur - ausalt!. Ei jää ka Märdil midagi väga nii sirge kui ta keevitab pika asja nö serv-servaga kokku, pleki mõõtu tagumist tuleb ikka ja et vältida hilisemat suurt pahteldust. Märti teab ilmselt iga vanatehnikasõber, ilus on küll vaadata, aga mosse puhul on odavam minna Volga poodi ja uus flanseron küsida kui taastada.
Kere on rooste läinud kasutaja enda lollusest alatihti, kas on keevitatud juba roostese pleki peale või siis pole seda normaalsete vahenditega ära kaetud. Näiteks kui poolraami keevitad, siis kata see kuidagi ära ka seestpoolt...
Ega auto kere mingisugune asfalditampija ei ole mis jõledalt vibreerib, tiivakaared ja palju muid asju on kinni ka minul läinud punktimisega, ei ole ükski veel lahti tulnud.. Ohutuse mõttes, kui ohutu üldse üks mosse on, aga nagu ma enne ütlesin siis kui auto jääb nö väga tugev ja väga kõva, siis võib võrrelda kokkupõrget ala vasara ja suurema metallitükiga, kumb enne järgi annab, kas vasar või plekk? Autode ninad on tehtud tehasest nö amordiks, ninakokkupõrge on kõige ohutum koht, muidugi mitte laupa, aga see osa on kõige pehmem ja neelab enamus jõudu endasse.
Mulle isiklikult selline jama ei meeldi.
Aga ma ise sellist tööd ei tee endale ega ka teistele. Pigem siis keevitan kõik sorinal kokku ilma vahedeta.
