Oleme ka õnnelikud Mosseomanikud. Auto ostsime 16.okt.2008. a. kahasse. Öeldakse, et naist ja autot ei tohi kellegagi jagada, kuid oleme kindlad, et meie pikaajalist sõprust ei suuda rikkuda isegi Moskvich mitte...
Alustuseks veidi sellest, miks me Mosse üldse ostsime...?
Meil on juba mitu aasta tiksunud peas mõte minna Venemaale automatkale ja sõita labi Siberi Baikalini või miks-mitte Vladivostokini välja.
Miks peaks seda just Mossega tegema? Oleme endi jaoks leidnud selleks mitu põhjust...
1. Tahaks seda teha Venemaal konstrueeritud autoga (näiteks Lada pole ju vene auto).
2. Nostalgia... Meie mõlema isadel on olnud Mossed ja nendega koos on möödunud meie lapsepõlv ning sellst on jäänud väga head mälestused. Samuti olid meie esimesed OMA autod Mossed, ka neid meenutame suure heldimusega...
3. Ekstreemsus...On päris põnev seigelda tundmatutel teedel vana ja tänapäeva mõistes suht nõrga autoga. Samas tunneme teda peensusteni ja vajadusel võime teha talle näiteks `PEEDIST` uue siduriketta...
Muidugi läheb sellise plaani teostamiseni paar aastat aega (loe rahakogumist), aga arvame, et ta on seda väärt. Soojenduseks plaanime sel suvel teha pisikese matka marsuudil Tartu-Pihkva-Novgorod-Pererburg-Narva-Tartu...Sellest aga ehk kunagi edaspidi..
Nüüd veidi autost ka...
Leidsime selle Mosse juhuslikult netis kuulutusi lapates. Ega polnudki plaanis osta, aga see auto tundus piltidel eriti kena ja otsustasime teda siiski Tallinnasse vaatama minna...ja nii ta laks...
Mosse oli esmaselt ostetud 10.aprillil 1985.a Volga Autokauplusest Tallinnas. Selleks, et soovitud mudel saada, passiti mitu nädalat, millal tuleb uus partii autosid ja siis mindi juba hommikul kell 4 kaupluse ukse taha järjekorda.
Enne meid oli autol ainult üks omanik, väga tubli ja asjatundlik härrasmees, kes hoidis Mosset nagu oma silmatera. Kahjuks lahkus ta möödunud kevadel teispoolsusesse ja see saigi auto müügi põhjuseks. Mosse sõitis ainult suvel, talvel aga seisis garaazis. Istmed ja vaibad olid siis seest väljatõstetud ning kord kuus tehti ainult proovikäivitus ja lasti õlid soojaks.Tänu sellele on auto absoluutselt ilma roosteta. On täiesti uskumatu, et kuigi värvil on täkkeid ja kriimustusi, ei ole kuskil näha ühtegi roosteussikest. Justkui oleks kere tsingitud (seda ta muidugi pole).
Samuti on põhi ühtlaselt roostetõrje määrdega kaetud ja ilma vigastusteta...
Kuna autol puudus ülevaatus, sõitis ta Tallinnast Tartusse veoauto furgoonis. Kontrollisime ta korralikult üle, reguleerisime süüdet ja roolikarpi ning juba järgmisel päeval laksime ülevaatusele. Mosse läbis selle ilma ühegi märkuseta... Siinkohal tahaks veelkord teha sügava kummarduse auto endisele omanikule, kes hoidis auto igal ajal nii eeskujulikus korras...
Meie eesmärk on samuti hoida Mosset võimalikult hästi ja originaalsena.
Nimekiri tehtud töödest...
1. Vahetatud esimene parem piduriketas (vana oli kõver)
2. Paigaldatud uued tahavaatepeeglid - Lada 05 omad, kuid samasugused olid ka SL-le mõeldud ja mõnedele tehases ka pandi.
3. Pagassiluugi hingedele said uued vedrud - vanad olid katki.
4. Raadiol remonditi häälenupp - nüüd mängib kahte jaama.
5. Paigaldatud uus originaalne summuti - Vana oli omatehtud, ainult ühe potiga ja mürises veidi liiga palju.
Lisaks on kõpitsetud palju pisiasju, et kõik ikka hästi toimiks.
Kevadeks on vajalikud veel uued kummid. Praegu on tal all Vene aegsed rehvid MI-16, mis on aga kahjuks kõverad ja pikemal sõidul hakkab vibra häirima.
Novembris tegime kaasadega ühise pühapäeva valjasõidu marsuudil Tartu-Jõhvi-Kohtla-Järve-Kiviõli-Rakvere-Tartu. Kuigi alguses suhtusid naised Mossesse skeptiliselt olid nad reisi lõpuks hoopis teist meelt. Polegi oluliselt kehvem sõita, kui tänapäeva autodega, aga pilgupüüdjana töötab Mosse märksa paremini..
