AZLK 2140 1968 TALUPOEG TALUJA DIISELMOSSE. Perkins 4.108

[TALUPOEG TALUJA]

Äkki säärane oleks hea .....
LGHP 2 - Kõrgetele temperatuuridele
SKFi tõhusa toimega laagrimääre kõrge temperatuuri tingimustesse
Sobiv temperatuuridele vahemikus -40°C kuni 150°C
Elektrimootorid, ventilaatorid, pumbad
Rull-laagrid tekstiilitööstuses, paberimasinate viimistlusvaltsid
Kuullaagritele tööks suurtel kiirustel, keskmistel ja kõrgetel temperatuuridel
Siduri survelaagrid
Laagritele vertikaalsetel võllidel
Põletusahju vagonettidele ja rullidele

Vaakumpumbal peaks kolb olema lausa plastikust.....

[partnermosse]

Äkki säärane oleks hea .....
LGHP 2 - Kõrgetele temperatuuridele
SKFi tõhusa toimega laagrimääre kõrge temperatuuri tingimustesse
Sobiv temperatuuridele vahemikus -40°C kuni 150°C
Elektrimootorid, ventilaatorid, pumbad
Rull-laagrid tekstiilitööstuses, paberimasinate viimistlusvaltsid
Kuullaagritele tööks suurtel kiirustel, keskmistel ja kõrgetel temperatuuridel
Siduri survelaagrid
Laagritele vertikaalsetel võllidel
Põletusahju vagonettidele ja rullidele

Vaakumpumbal peaks kolb olema lausa plastikust.....

Ma arvan, et see määre ei tee liiga, et on piisavalt vedel võrreldes Litol24-ga

[TALUPOEG TALUJA]

Äkki säärane oleks hea .....
LGHP 2 - Kõrgetele temperatuuridele
SKFi tõhusa toimega laagrimääre kõrge temperatuuri tingimustesse
Sobiv temperatuuridele vahemikus -40°C kuni 150°C
Elektrimootorid, ventilaatorid, pumbad
Rull-laagrid tekstiilitööstuses, paberimasinate viimistlusvaltsid
Kuullaagritele tööks suurtel kiirustel, keskmistel ja kõrgetel temperatuuridel
Siduri survelaagrid
Laagritele vertikaalsetel võllidel
Põletusahju vagonettidele ja rullidele

Vaakumpumbal peaks kolb olema lausa plastikust.....

Ma arvan, et see määre ei tee liiga, et on piisavalt vedel võrreldes Litol24-ga

Mul üks vaadike mingit Litol 24 moodi määret. Hetkel täitsa kõvaks läinud,seda ei julge eriti kuskile toppida. Ei tea kas vanaks läinud või hoopis mingi muu määre. Suvel oli ikka vedelam aga nüüd külmaga ikka kõva. Samas Solidool oli ka praegu täitsa pehme. On veel Tsiatimi ja seda sinist. Kahjuks olen unustanud selle sinise vene määrde margi.... see võibolla kõlbaks ka?
Asi veel ka selles,et membraan mingist kummeeritud riidest....järsku sulatab üles. Ja võibolla läheb sinna spets kindel määre...

[Muhulane]

Sinine määre oli nimetusega Smaska nomer 158,kuumuskindel määre vanasti

[TALUPOEG TALUJA]

Sinine määre oli nimetusega Smaska nomer 158,kuumuskindel määre vanasti

Huvitav,seda topiti ka kardaani ristidele.

[Muhulane]

Sinine määre oli nimetusega Smaska nomer 158,kuumuskindel määre vanasti

Huvitav,seda topiti ka gardaani ristidele.

Nujah,seal käis ikka vile ka

[TALUPOEG TALUJA]

Olen ikka lahtiste silmadega ringi käinud aga seda eetriga käivituse süsteemi pole leidnud..... Peab vist oma otsimistega Põhja poegade poole pöörduma,sest meitel selliseid asju ei liigu.

Täna sai käidud linnas turuplatsis. Kõmpsin platsil ja ette jäi kohalik tubli talumees,kes juba eemalt ütles,et ma olla diiselmootori Mosule peale pannud..... Küsisin,et kust tema teab. Ta oli ükskord kuulnud,et ei ole õiged hääled autol.. Seda olen juba palju kordi täheldanud,et mingid vanamehed jäävad seisma ja kuulavad.... Eks segadust palju. Loodetakse kuulda häid vanu hääli aga võta näpust-midagi enam aru ei saa.....

[TALUPOEG TALUJA]

No nii,millalgi jäi jutt pooleli mootori remondist.


Ega seal midagi erilist polnud. Kõik käis nagu tavaliselt. Üks suur kaapimine ja pesemine,et saada kõik sodi tükkidelt maha ja et asjad saaksid nii,et saaks hakata mootorit kokku panema. Plaan oli siis panna mitme mootori pealt paremad palad kokku,et saaks hea asi. Ja nii saigi tehtud. Võib-olla on osa juttu juba tuttav aga topelt ei kärise....
Mootorit kokku ladudes sai selgeks,et kolvi ja silindri vaheline lõtk oli ikka mehine. Puurija mees lasi enne igaks juhuks korra hooniga üle ja ma lihvisin hiljem veel käsitsi hülsi üleval osas asuva krammi maha. Mine tea,järsku hakkavad uued rõngad vastu ranti peksma ja juhtub õnnetus. Hülssi mõõtes jäi tegelikult kõik nendesse mõõtmetesse mis manuaalis kirjas. Täitsa piiri peal . Eks need tehase andmed võivad olla paigas aga ka natuke hullem asi ajab asja ka ära. Uute rõngastega oli nii,et sellele kolvile läheb 5 rõngast. Kolm surverõngast ja kaks õlirõngast. Ülemine õlirõngas koosneb lausa neljast terasrõngast mis asetsevad ühes soones...... Ja ka allpool kolvisõrme on üks ühes tükis õlirõngas. Selle ülemise õlirõngaga on üks hea lugu-nimelt ei teki sellise rõngakomplekti puhul üldse lukuvahet. Ja see on juba väga kaval asi. Ei hakka õli sööma. Ka vene masinatel olid sarnased rõngad,kuid kahjuks teise ehitusega ja ei kestnud pikalt.
Väntvõlli võtsin ka teise mootori seest,sest seisukord oli väga hea. Panin veel kuivalt ajutiselt mootorisse ja proovisin lõtke. Neid praktiliselt polnud. Ja nii see paika läkski. Oleksin saanud ka uued saaled sisse torgata aga ei näinud mõtet. Arvatavasti oli selle mootori eelmine omanik neid juba vahetanud,sest oli näha,et põhja ja esiotsa tükkide vahele oli torgatud hermeetikut. Ka plokki üle mõõtes oli olukord väga hea. Kasutan seda oma järgmise mootori plokina kindlasti ära. Tagavaramootor kuluks igasse peresse ära...
Tihendite tegemisel oli ka hulga puterdamist,sain Sanokist korkmaterjali osta aga see oli ka liiga paks. Midagi teha polnud,sai siis kombineeritud. Vaja oleks 2 mm. korki. 3mm. on liiga paks. Oleksin saanud osta ka tihendikomplektid mootorile aga ma ei näinud mõtet raha sinna kulutada,kus nagu ise oma jõududega hakkama saan. Tihendite tegemine tuli mul juba varases nooruses heasti välja. Ei mingit jama,teen ära kõikvõimalikud tihendid nagu naksti. Teinekord olen jälginud teiste töid ja vahest tuleb ikka naer peale küll. Aga eks kõik teevad nii nagu oskavad ja pole tähtis kas asi tehtud pea või peega,pea-asi,et toimib.
Üks jama oli väntvõlli pikilõtkuga. Algul jäi see veidi kahe silma vahele ja ma ei pidanud seda ka väga oluliseks asjaks. Tegelt takkajärgi saan öelda,et too mootor mis oli pärit kombainilt,sai mingil põhjusel kõvasti vatti seoses selega,et hooratta külge oli käinud mingi ajam,mis surus väntvõllile. Sellepärast kulutas väntvõllil asuva krae üle millimeetri ära ja seega pikilõtk väga suur. Pean tunnistama,et hiljem võtsin mootoril põhja lahti ja lahendasin probleemi sellega,et keevitasin originaal pikilõtku seibidele 1.5 mm. plekist välja käiatud ja viilitud sama kujuga tükid. Sai veel üle lihvitud jne. See sai võimalikuks tänu sellele,et pikilõtku seibid on tehase poolt tehtud terasest ja ühelt poolt kaetud mingi pronksi kattega. Keevitades ei teinud see suurt häda ja lahtised osad sai maha käiatud... See oli nagu kooliraha... Mootorit esialgu kaubaaluse peal kräunutades kolises väntvõll edasi-tagasi niipalju,et muud üle ei jäänud lihtsalt... Mingi tavalise vene mootori puhul ei oleks see lõtk tuhkagi teinud aga 4000 pöörde mootoril......mine tea seda värki. Parem karta ,kui kahetseda.
Eks neid apsakaid oli teisigi. Kuna töid ka teisi ja segajaid iga natukese aja tagant...sai prooviks hooratast ja sidurit proovitud. Poldid aga jäid kinni keeramata. Õnneks järgmisel hommikul tabasin ära....mõned jupid ju lauapeal reas... Oleks nädalake mööda läinud,poleks tähele enam pannudki,sest ka väiksed lukksepad liiguvad töökojas. Ja üldse sai neid osi päris ära peidetud sellide eest. Neil ka vaja ju mingeid osi oma lemontide jaoss.... Telefon ka pläriseb koguaeg ja Talupoja Ülikooli tunnid teistele...

Järgneb....

[TALUPOEG TALUJA]

Järgneb....

Üks õpetlik lugu siis ka. Nimelt panin käima ühte ostetud mootorit...mis oli ka 4.108 aga siis kombainilt päritud. See juhtus siis alles peale talve ja siis kui öökülmad olid. Eks ma käivitasin ja möllasin mootori ümber ja õhta lasin radikast vee välja. Kuna alt ploki küljest sai ära tõmmatud lõdvik siis arvasin,et ei ole vaja lasta plokikraani lahti....kuna too alumine lõdvik asub madalamal. Järgmisel hommikul vett sisse kallates aga jooksis teiselpool mootorit vesi sorinal....plokipunn oli välja pressitud ,jää lükkas lihtsalt punni välja.... Ja muidugi oli see punn ka nii õhukeseks roostetanud,et nõela augud juba sees ja vesi tilkus juba ennem... Mõtlesin veel poldi külge keevitada,et kätte saaksin.... külm ilm tegi asja ise ära. Polnud vaja muud teha,kui lihtsalt laiska mängida... Külgedel asuvad punnid on terasest....aga ploki otstes olid roostevabad...eks ikka selleks,et ei peaks tühja toimetama. Tasub siis olla ettevaatlik selle vee asjaga.....
Punnide vahetuseks tuleb aga küttepump eest ära võtta.... Uued punnid treisin ise ja paksemad,kui tehase omad. Nii igaks juhuks.... et ei peaks ise enam asjaga tegelema.
Ploki küljel asuv kraan on muidu väga peenikese auguga... ja ei jõua ära oodata,kuna vesi välja siriseb. Me oleme siinmail ikka harjunud,et vesi jookseb kolinal. Aga nii ta on.

Järgneb...

[janek555]

Katkestan su köitvat monoloogi aga huvi ei anna oodata. Kas treisid selle punni paksemast materjalis ja koos kraega? Kuidas saavutasid punni kinnitamiseks pinge? Kas pressisid lihtsalt väljapoole kummi ja lõid sisse sirgu? Või veel mõni kavalam nõks?