408 kereplekid 2140-le

[Martin]

Huvitaks siis selline küsimus et kas saaks edukalt 2140 kere otsa 408 plekid laduda?Ja kas sellise asja tegemine oleks siis ka suurpeavalu?

[easyrider]

Vägagi edukalt saaks. Põhikuju oli Mossedel sama aastatel 1963-1988. Selline mahukas töö on otse loomulikult suur peavalu. Kui korralikku tulemust tahad, on peavalu veelgi suurem.

[MAZ]

Olen ise ühte M408 näinud mis on olnud M2140 ninaga, tagatiivad on 412 omad,sisu on kombinatsioon erinevatest mossedest, või mida oli parasjagu kunagi kättejuhtunud. Kahju,et seda masinat
ei ole säilinud ja tuttav selle pidi vanametalliks tegema kuna kere oli tal väljas seismisega liiga
hapuvõitu olemisega
Tundus olema too miski odavalt omal ajal saadud kere,kuhu siis kas sõbrade või prügilasse visatud osad
olid külge poogitud, asi oli legaalselt arvel, passis oli olnud? M408 1969 aga tehniline külg kõik oli
412/2140, välimusest rääkimata. Tundus,et kellegil oli omal ajal kõvasti tahtmist või viitsimist selliseid
asju ehitada.

[Martin]

aitääh,aga mõtlesin et ei hakka tegema 2140 piisavalt kena

[carrec]

Vaadake sõbrad, ega ei olnudki kellegil vabatahtlikku tahet sellist autot ehitada. Pigem oli põhjuseks Nõukogude Liidus toimiv defitsiit, ehk siis auto ehitati nendest juppidest mis parasjagu kusagilt kätte saadi.
Ehk siis pikemalt lahti seletatult, kaubandusvõrgus oli suur varuosade defitsiit, rääkimata uue auto ostmise võimalusest, sest neid sai osta ainult ostuloaga, ning et saada ostuluba pidi pikki-pikki aastaid seisma järjekorras ning kindel ei saanud olla, et ostuloa sa ültsegi said. Selle tõttu tuli kuidagi proovida remontida ja käigus hoida olemasolevat tehnikat-autot. Mis ei olnud sugugi lihtne ülesanne, sest varuosa turul valitses samasugune olukord, et mitte kui midagi saada ei olnud. Ehki mingeid varuosi ning keredetaile siiski liikus, sai ka vahetada tuttavatega varuosi, umbes nii, et mina annan sulle kaks poritiiba, sina annad mulle vastu mingi detaili, mis sul on ja mida mul vaja. Uut auto keret oli saada lihtsam kui autot, ehk siis kui oma vana auto kere oli väga kehvas seisus, (muide kereremont oli tol ajal kah suur ettevõtmine, sest vahendeid ei olnud, oli ju ainult gaasi- või elektrikeevitus ning seegi asutustes, muudest materjalidest rääkimatta, pean silmas näiteks korralik plekk, kodus oli väga vähestel mingi võimalus keretöid teha) ja kui siis autoomanik sai kusagilt uue toorikkere, millele ümber laduda oma auto tehnika, kuid vanu kereplekke-poritiibu ei olnud ju mõtet uuele kerele külge monteerida. Siis leitigi kellegi kaudu ühe teise mudeli tiivad ning nina. Tagatiivad ning tagumik oli mõnel teisel olemas. Saigi siis need võõraste mudelite jupid külge monteeritud, jäi see väljanägemine kuidas jäi, aga vähemalt oli auto komplekteeritud ning kokku pandud uutest juppidest, mis tagas auto pikema eluea järgmise remondini.
Natuke segane jutt sai, kuid loodan, et saate aru, mida silmas pean. Lühidalt öeldes, remonditi oma liikurit nende vahenditega mis kusagilt kellegi kaudu kätte saadi, sest tol ajal oli välistatud selline olukord, et lähed poodi, maksad ning sul on võimalus kõike saada. Siis oli nii, et raha sul võis olla, kuid osta polnud midagi. Sellest ajast tuli käibele ka üks tõdemus, ehk uuema aja vanasõna, mis kõlas nõnda: Parem olgu su sada sõpra, kui sada rubla raha!

[MAZ]

Jutt on carrecil 110% õige isegi oli aeg kus polnud tiibasid saada mingilegi venemasinale ja siis
tehti neid klaasplastist, praegu jube naljaks mõelda aga siis oli see vägagi elu ja
surma küsimus ja naljast olid asjad kaugel.