AZLK 2140 "Rallye", 1977, hard0

[hard0]

Kuna eilsega läks ehitamiseks, teen ka vastavasisulise teema.

Juba mõnda aega oli mul idee, et mul peaks olema selline keskmisest kärtsum 2140, millega saaks autoorienteerumist, uunikute talverallit ja jäärada sõita. Sel suvel õnnestus vastav toorik oktsjonilt osta. Tegemist siis endise Mosseliiga võistlusautoga. Autot müüdi kokkujooksnud mootoriga, mis oli osandatud. Nimelt olid lähemalt tuttavaks saanud kolvid ja klapid. Küll aga on sellest varuosahunnikust palju kasu, kuna seal on kontaktivaba süütesüsteem ja "38" koodiga nukkvõll.


Foto: ksf Edel

Eesmärgiks on ehitada enam-vähem ajastutruu väljanägemisega ja mootorsõidukite tehnonõudeid silmas pidav tänavalegaalne omaaegse ralliauto vaimus replica. Osaliselt toetun selles Sigurindi rallipiiblile, FIA homologatsioonidokumentidele jm kättesaadavale informatsioonile. Oluline on ka auto väljalaskeaasta. Nimelt kuna tegemist on enne 1983 aastat toodetud autoga, siis ei pea klaasid olema e-sertifitseeritud ja võivad olla ka plastikust. Ukseklaasid ilmselt prooviks tulevikus näiteks teha plastikust. Värvima teda esiotsa ei hakka, olemasolev kolmevärviline kombinatsioon on piisavalt efektne.

Nüüd tuleb tulla aga põhjuse juurde, miks just nüüd ehitama hakkasin. Peamine asjaolu on see, et üleeile kuulutati välja Seiklusministeeriumi Talvekarika esimene osavõistlus. Eelnevalt sõitsime sõpradega orienteerumist Ford Probe GT ja Mazda MX-6ga, kuid nüüd enam meie masinapargis Youngtimer klassile(vla 1996 või varasem) vastavat sõitvat masinat pole. Mosse on ainus, mida kahe nädala jooksul sõidukorda on võimalik sättida.

Ehk siis kahe nädala eesmärk on teha veerevast kerest ülevaatusega auto.
Eile veeretasimegi auto kanalile ja tegime esimese ülevaatuse. Pidurid üllatavalt korralikud, ketastel vaid pindmine rooste ja pidurid peale ei jää. Vaja on vahetada pidurivoolikud ja taha minev piduritoru. Põhi on üllatavalt korralik, ainus läbiv auk oli ca 3x6mm küljekarbi juures. Käisin põhja ja esimesed poolraamid traatkettaga üle. Haljastele kohtadele sai peale roostesurm. Lähipäevadel lisandub sinna värv ja mastiksikiht. Samuti tellin täna ära vajalikud varu- ja kuluosad. Nädalavahetusel saab auto omale Sterni abiga kasutatud mootori, käigukasti ja kardaani. Kõigi eelduste kohasel peaks tuli torusse saama hiljemalt esmaspäeval.

[hard0]

Tänaseks on põhja alt traatkettaga lahtine mastiks ja rooste eemaldatud. Peale kandsin roostemuunduri, värvi ja uue mastiksi. Samuti sai tehtud sõprade abiga taha uued vasest piduritorud.
Fotosid on ka, püüan aega leida lähiajal, et need üles laadida.

[hard0]

Veidi fotomaterjali eelnevate tööde kohta:

Sillatala ja põhjaalune sai roostest kohtade pealt puhastatud ja töötletud. Sillatala küljes olevad mootorikäpad keevitasin ka kergelt üle, kuna tundus veidi kehvalt tehtud tehases.





Esimene ports uusi varuosi. Kui võimalik, siis väldin vene päritolu asju.

[hard0]

Laupäeval tõin Sterni juurest eks-mosseliiga mootori koos kägukasti ja tänaseks said need asjad kamraadide abiga ka omale kohale auto küljes. Süütesüsteemina kasutan autoga kaasa tulnud kontaktivaba süsteemi koos uute NGK BCP6ES küünlatega. Karburaator omadest varudest remonditud-reguleeritud DAAZ-2140-1107010-70(UZAM-3317le mõeldud, mehhaaniliselt avaneva teise lõõriga). Mootoripatjadeks said Niva padjad, mille jaoks mootori poole juba ka eelnevalt vastavad avad puuritud olid.


Esimesed törtsud on mootor ka ära juba teinud selle kere peal. Nüüd on vaja osta veel uued jahutuslõdvikud ja vedada ringi salongiradika voolikud. Seejärel saab külge panna sisseehitatud pingeregulaatoriga generaatori.

Käigukasti tala paigaldamisel kasutasin olude sunnil isetehtud vahendeid. M8x25 poldid, laiad seibid ja 10x1mm vasktorust lõigatud distantspuksid.


Sidurivedelikku vahetades tuli ka ilmsiks, et vedelik tungib tuppa ja mansetid vajavad peapumbas vahetamist. Samuti on vaja üle käia elektrisüsteem, et kõik vajalikud tuled-viled tööle panna.

[hard0]

Eilsega sai kapoti alt kõik kokku. Soojendusradika torud tuli ringi vedada, kuna varasemalt oli kasutusel uuematüübiline süsteem. Soojendussüsteem ise tuleb ilmselt enne suuremaid külmasid ja suuremat talve uuesti ette võtta ning paremaks ehitada. Praegu pressib aeg peale ja soojendus on väheoluline aspekt ÜV seisukohalt.

Käivitades aga turtsus ja paukus vaid. Paistab, et viskas kinnipingutamata jagaja 180 kraadi üle - seda saan homme kontrollida.

[Martin2140]

Mosse enda soojendus juba väga hea. Ainult vaata et saad uuematüübi kolmeribiga radika.

[hard0]

Jah. Siinkohal pidasingi silmas uuematüübi soojendusradikat ja kuuma vee väljavõtet väljalaskekollektori alt.

[hard0]

Ja oligi jagaja 180 kraadi vales asendis. Nüüd käib mootor ilusti. Sisse sai uus pidurivedelik ja värske õli(odav 10W-40) + filter(Filtron). Siduri peasilinder tuleb ikkagi uuesti remontida, kuna esimese hooga pidama ei jäänud. Samuti tahtis tagurduskäigutule lüliti veidi masseerimist, et uuesti tööle hakkaks. Igatahes esmaspäeval läheb sõidab auto ülevaatusele.

[Lepik]

Vabandan, aga üks loll küsimus minult! Mis ajast moskvichi juures loodusseadused ei kehti? Kust võetakse see arvamus, et mootori ploki kõige alumises otsas on kõige kuumem vesi ? Veepump võtab radikas jahutatud vee ja lööb selle mootori ploki paremal küljel oleva veekanali kaudu hülsside juurde. Hülsi seinad kuumutavad vett, Kuum vesi tõuseb ÜLESSE, ploki kaande. Seal saab kuuma veel juurde silindrite pealt ja lõpuks väljub plokikaane kõige kõrgemast punktist ( läbi termostaadi) ja suundub lõdviku kaudu ülevalt uuesti radikasse. SEEGA, kõige kuumem vesi on kõige kõrgemas punktis. Kuna salongi soendus peab jääma väiksesse jahutusringi, siis kõrgeim ( kuumim ) väljavõtu koht on sisselaske kollektori keskelt. Seega, kuum vesi sisselaske kollektorilt salongi radikasse ja sealt tagasi veepumpa, ja pumbast jälle silindrite juurde. Mootori kõige alumises otsas ei saa olla kõige kuumem vesi!!!!!
T.Lepik

[Martin2140]

Jah sama olen ka mina mõelnud. Ja uue tüübi salongiradikal pannakse tavaliselt voolikud valetpidi jooksma. Uue tüübi radikal on http://varstu.planet.ee/tehnika/TT/mosk ... jendus.pdf selles ajakirjas näidatud et kuum vesi peaks jooksma sisse alt ja väljuma ülevalt. Aga minu loogika ütleb et soe peaks ikkagist sisenema ülevalt. Kui soe vesi siseneb alt, siis ta hakkab lihtsalt otsima kõige kiiremat läbipääsu kohta kust ülesse saada ja radikas läheb soojaks vaid ühest servast. Muidugist kui veepump lükkab piisavalt peale siis ei tohiks väga hullu olla. Kui soe aga siseneb ülevalt, siis ta lükkab külma vee välja ja asemele tuleb kuum vesi. Täpselt sama loogikaga töötab ka mootori suur radikas.