Eesti Moskvich Klubi

Nii mina ei saa aru mis neil membraanidel häda on. Hakkas jälle seda toika pidi lekkima. Panin nüüd uue membraani ja ülemise metalltaldriku alla tegin tihendimaterjalist seibi. Ehk jääb pidama. Kellegil teisel pole sellist jama olnd?

On olnud selline jama kui pump sai membraaniga kokku kruvitud membraan vabas asendis ning mitte maksimaalses tööasendis. Tööasendis kokkupaneku järel jäi membraan pidama.

Sellest teadlik ja alati ajan mootori ennem õigesse asendisse. Külmast peast ei leki aga kui mootor saab ikka täitsa soojaks siis see bens läheb vist nii vedelaks et suudab väga peenikesest praost läbi minna. Ehk see tihendi materjal hakkab nüüd bensu kinni hoidma.

Tere klubilised! Kas kellegil on mingit infot sellise värvikombinatsiooniga embleemi kohta?

Martin2140 kirjutas:Tere klubilised! Kas kellegil on mingit infot sellise värvikombinatsiooniga embleemi kohta?

Olen paar aastat tagasi taolist märki näinud ühel 2140-l Tallinnas, aga päris sama vist ei olnud, sinine värv oli natuke heledam ja alt valge

Tegin nüüd rohelisele sama kronsa mis sai kohe alguses pruunile tehtud gaasipedaali võlli toetamiseks. Pruunil oli kohe nii hull et kui timmisid pedaali paika ära siis paar korda vajutasid pedaali ja enam mõlemad lõõrid ei avaned täies ulatuses kui gaasipedaal oli põhjas. Võll originaalis toetub kahe punkti peale. Esimene ots toetub tulemüürile ja tagumine toetub kronsale mis kinnitub tulemüüri külge. Jama aga selles et tulemüüri plekil kuhu see kronsa kinnitub pole mingit tugevdust pandud ja plekk vetrub lihtsalt läbi. Õnneks on täpselt selle võlli all pedaali kronsa polt ning saab tagumisele võlli otsale toetuspunkti teha kerge vaevaga. Pilt on sellest kui ma pruunile tegin aga rohelisele tegin täpselt samasuguse.

Peale selle kronsa panekut pidin gaasipedaali vähemalt veerand maad alla poole regullima kuna muidu gaasipedaal vasta põhja polnud (ennem oli ilusti regullitud). Lisaks kadus ka niiöelda tühi auk gaasipedaalit. Ennem oli selline koht kus kui hakkab teist kambrit avanema siis tekib rohkem survet ja tekkis tühi koht kus pedaali vajutades vetrus see plekk läbi.

Sai hakkatud ühte diffrit lammutama torseni ette valmistuseks. Lihtsalt mõned tähelepanekud mis paistab olema erinevuseks vana ja uuetüübi difri kohta.
Vana tüübi diffri korpus käib kaheks jupiks laiali ning on kinni traadiga stopperdatud poltidega. Differ ise jookseb aksiaalkuullaagritel. Laagritel käib eelpinge.
Uue tüübi diffri korpus on ühes tükis. Differ jookseb koonusrulllaagritel millel käib eelpinge (Keegi võiks lisada infoks et kui palju see eelpinge on).

Mõlemal on käbi reguleer seibid laagripesa ja reduktorikorpuse vahel. Nii et käbi kauguse regullimise jaoks ei pea iga kõrd laagrit käbi võllilt maha tõmbama.
Keegi võiks veel lisada kui suur on käbi otsamutri kinntus pinge.

Kogu reguleerimise protseduur on suure detailsusega kirjeldatud raamatus "Sõiduautode remont"
https://www.raamatukoi.ee/s--iduautode-remontr00216030

Nii kirjutaks ka vahepeal jälle. Torsen on ammu all. Esimene katse läks luhta kuna differ undas. Põhjuseks keegi oli sel difril kunagi põhipaari segamini ajand mingi teise põhipaariga ja numbrid ei kattunud. Proovisin ka ennem vaadata aga seal oli 2 erinevat numbrit mis polnd kõige paremini loetavad ja ei teadnud kumma järgi vaadata. Vana difri pealt sain kohe targemaks kuna numbrid klappisid käbil ja taldrikul. Kuna esimesest asja ei saand siis viskasin torseni lihtsalt enda vanasse difrisse ümber. Ulgumist ei olnd aga mingi müra tuli tagant otsast. (Müra oli tegelt ka ennem aga siis lihtsalt olin harjunud ja ei pand seda tähele). Sai igasi vigureid tehtud. Sai trumlid tsentrisse aetud, kardaani vahetatud, lahti tulnd amordi polt kinni keeratud. Ja kui mõistus oli otsa saand otsustasin difri otsa mutrit proovida pingutada. Ja oligi lõpuks müra põhjustaja käes. Kuna ta keris ennast vaikselt lahti pikka aja peale siis müra suurenes väga aeglaselt ja ei pand kunagi tähele.
Nüüd saab jälle kuulata mootorit maanteekiirusel.

Eks teisedki 40 omanikud teavad häda et pagassiluuk ei taha enam kinni minna. süsteem kulub niivõrd ära et hoovad hakkavad pooma. sai tehtud natuke teine süsteem et üleval seisaks. gaasiamort oli ka mõttes. küll aga ei suutnud välja mõelda lihtsat kohta ilma et pagassis ruumi vähemaks võtaks.
usun et põhimõtteliselt saaks tegelikkuses kasutada 412 torsoone kuna hoobadel on õiged augud juba olemas. oleks garaasis vedelenud oleks läind seda teed.


luuk seisab põhimõtteliselt sama kõrgel kui 412ie-l ning asju on lihtsam sisse panna ja välja võtta. ehk nüüd peaks olema isegi kõrgemal kui tehasest tulnud 40-l.