Üks asi millepärast tegelen oma autodega lageda taeva all,on muidugi värske õhk. Sellise roostetanud kere juures toimetades satub nina alla igasugust tolmu. Relakaga käiates on õhus selline tolmupilv,et ilma maskita isegi raske hingata. Rooste sunnik tolmab ka kõvasti.
Lõikasin juhipoolset küljekarpika vähemaks,et tutvuda olukorraga:
Olukord muidugi oli kehvavõitu. Polnud mõtet vana alles jätta,kuna täitsa läbi. Õnneks neid karpe veel liigub. Mul oli varutud neid mitut sorti. Küll tehase,küll kopeka omi. Mõni variant ei istunud isegi paika. Tuli sobitada. Kuna oli olemas ka poolkarp,saigi see paigaldatud:
Juhi eest jalgealune oli ikka täitsa läbi mädanenud. Kui ei oleks torkinud,vast oleks mõne aasta veel kestnud. Sellist kereremonti edasi lükates,poleks hiljem aga midagi teha. Sinder hävineb meeletult ja lõpuks pole enam võimalik uut plekki kuhugile panna. Siit ka soovitus,et peaks ikka uut plekki mingi aja tagant juurde panema,muidu ei jõuagi autot korda teha.
Istmealused karbid on ka tehtud suhteliselt õhukesest plekist ja nende parandamine kehva. Sain sõbra auto- kere küljest lõigata mingid tükid,kuid kõigil masinatel ju samad vead...Vahel vaatad,et see vana paikamine suurem töö.kui uue keeramine.
Selle juhikohaga sai päris palju jännatud. Lappisin neid karpe,mille külge iste käib. Mõõda ka pidevalt,et ei juhtuks hiljem üllatust. Kui ikka pärast istet kuhugi panna pole....
Massilüliti kronsteini keevitasin ka kohe pleki külge. Siis pole halba ühendust karta.
Mis nüüd puutub sellesse,et kuidas teha ja mismoodi,siis olen olnud ikka originullimees. Siiani. Üritan panna ikka niipalju tehase asju külge,kui võimalik. Kui enam võimalik ei ole,siis kukun ikka aretama. Kuigi ikka võimalikult originaali lähedaselt. Pole ju mõtet igapäevasõidu autot ajada viimasepeale välja. See pole minu taotlus. Kui kunagi vaja,siis saab ka seda teha. Vähemalt on auto selleks ajaks alles....
Järgneb....