Eesti Moskvich Klubi

ja ajakirjandusest on lekkinud pilte

Mõni rida siis ka enda poolt Moskva reisist. Nii enne kui pärast reisi on suht kiire olnud ja nii on info ja pildid jõudnud juba foorumisse. Püüdsin üks õhtu ka teksti kirjutada ja pildid panna aga oma kogenematusest sel teemal läks kogu foorumisse kirjutatud tekst kaduma.
Aga püüan siis uuesti toimunust väikse ülevaate anda.
Auto sai viimase lihvi n.ö päris võistlusel sõitmiseks – aeglane differ, 6-p vööd ja mootori seadistus Viljandis hr Särje juures. Sai hangitud ka asfaldirehvid Kumho ja laenatud valuveljed, sest keevitatud laiade velgedega ei oleks meid tehnilisest kontrollist läbi lastud. Ja pidurüüks uued lisatuled, mis võidusõidu ajaks igaks juhuks ära koristasin. Aga muidugi jäi kõik see lahjaks Krõlatskoje nõlvadel sõitmiseks. Eelkõige muidugi sillad, mis piltidelt ka silma paistab. Ja ega see mootor ka väga hästi kahe üle 100 kilose mehega mäkke ei tahtnud hästi minna. Ja kui hoo üles saime, siis ei raatsinud piloot seda enam väga maha lasta ja nii me ühte sikaani ka ära mahtunud – tegime korralik spinni. Ilm oli ka väga soe – üle 22 kraadi, mistõttu mootor kippus kuumaks minema. Jahutasime seda siis salongiradikaga aga see tähendas endale kõva higistamist. Ilmselt peab suvel eemaldama termostaadi ja natuke mõtlema kuidas vajalik jahutus saada. Eelkõige kui vaja seista, liikuma saades kõik lahenes.
Üritus ise oli väga tasemel. Kõik käis täpselt paika pandud aja järgi. Pealtvaatajaid ja meediat palju. Kummaline oli veidi see, et mosse on kohalike jaoks juba väga eksootiline ja tundmatu. Tänavapildis juba väga haruldane. Kogu selle sõidu jooksul nägime kokku alla 10 mosse, millest liikumas vaid 4-5.
Ja veel siis ka teedest. Võiks öelda, et meil on võrreldes nendega väga hästi. Meil on küll linnas teed halvad aga seal on maanteed sellised, mis võtavad kohati sõnatuks. Riia – Moskva magistraalil oli lõike, kus teepeenar oli parem kui asfaldiga kaetud tee ja kõige tipuks oli üks sild vahepealt kaduma läinud, mis tähendas suurt ümbersõitu. Juhuslikult leidsime lühema ümbersõidu, mis tähendas ca 30 km mülgast, millest hädaga läbi pressisime. Tagasi tulles sõitsime Smolenski kaudu, kuhu läks ligi 400 km suht head neljarealist teed. Ja elamus muidugi on ka Moskva liiklus. Seda juba raske kirjeldada, tuleb ise kogeda. Politseid oli ka palju aga kontakte nendega ei tekkinud. Seega läks kõik õnneks. Kokkuvõttes kogu reis andis elamuse, millest ka lastelastele võiks vesta.









Tehnilises kaaluti auto üle:


Jää peale minek:




Ja koju:

Väike lisa, mis küll kiirust juurde ei anna, aga abiks ikka. Vanakooli spetsialisti poolt tuunitud raadio leiab jaamu paremini kui mu VW olev Clarion.

Rege rauta talvel ja vankri valmista talvel.
Need siis Türi osavnäppude omaaegne toodang - praktiliselt ainus võimalus mosse 13 valuvelgedega varustada.

Vaatasin lähemalt neid velgi Elkes ,igatahes tõesti rariteet.
Edu masinaga

Ei saa mitte vaiki olla ning seetõttu kirjutan mõne rea ka oma mosse tegemistest. Hooplesin siin eelmises ülesastumises oma Türi velgedega aga nüüd on nendele lisandunud ka Minilite´id, mis siis legaalsed FIA Historic Rally sarjas.Nende saamine tükk tegu ja aega aga kohale nad jõudsid.



Kahjuks küll alles peale selle aastast Rally Masters Show-d Moskvas. See kulges suht sarnaselt eelmise aastaga. Seekord oli aga võistlustrassiks kogu Krõlatskoje trass ca 12 km-ga, mida tuli läbida 3 korda. Minul õnnestus seekord ka ise nendest 2 sõita roolis olles ja ühe korra siis kõrvalistmel. Ja seekord oli ka eraldi klass n.ö retroautodele, milliseid oli vist 8. Lõpetas neist neli ja meie mossega ka siis neljandana. Eespoole jäi Audi Quatro, Lancia Delta Integrale, Vaz 2101. Nii et peaaegu oleks poodiumile mahtunud, kui keegi oleks veel eest poolt katkestanud. Tegime ka ühe piruti, mis nähtaval sellel videol - ajahetkel 1.24 näha kontrolli kadumine mosse üle: http://www.youtube.com/watch?v=iRgBKmh29HA
Olen seda korduvalt nüüd ülevaadanud ja kuna analoogselt pidin Audru ringil ringraja avamise üritusel stardisrge lõpus auto külili keerama, siis arutatud asjatundjatega, et mis probleem. Diagnoos on siis liiga head rehvid ja tagumised pidurid ning mille raviks tuleks paigaldada piduritorustiku vahele reguleerimiskraan.
Sellega aga ei ole nüüd tegelenud, sest vahepeal sai keskendetud Volga Gaz 24 historic sarja ralliauto ettevalmistamisele.

Seda eesmärki teenis ka osaliselt selle aastane Moskvasse sõit, mille raames sai käidud ja toodu Niznõi Novgorodist eritellimusel Volgale sillad ja mootor.
Auto sai valmis tänu Peep Kristali suurele panusele selle ehitamisel ning osalesin sellega siis ka Rally Estonial.


Nagu ikka sai aeg otsa ja praktiliselt esimene kiirem sõit Volgaga oli ralli testikatse, kus sai siis esimest korda proovida, et kuidas on. Ja võiks öelda, et oli päris hea – auto oli täiesti juhitav ning sõidetav. Läbisime kogu ralli praktiliselt viperusteta (v.a arvatud siis kaks korda kraavis käimist ja üks kord väiksema ehmatusega väiksest trampliinist liiga tee serva maandudes) ning finišeerisime kuju ja tervise säilitanud autoga. Kokkuvõttes – vägev kogemus.

Üle pika aja sai siis mossele n.ö tuli alla tehtud - sain võimaluse sõita sellega Rally Estonial 0-autona Historicute ees.
Päris lihtsalt see muidugi ei läinud, sest eelduseks oli auto tänavalegaalsus. Selleks tuli vormistada auto ümberehitus kahekohaliseks koos turvastruktuuri lisamisega. See aga tähendas, et esimene osa turvapuurist tuli eemaldada ja paigaldada originaalistmed.
ARK-s ettenäitamise ja tehnilise ülevaatuse järel sai muidugi sportistmed tagasi installeeritud koos turvarihmadega. Ja siis sai auto ka vilkuri ja sireeni ning n.ö pimerallina katsed läbitud, mis oli muidugi keeruline, sest sõita tuli selle järgi mida näed.

Enne kruusa peale minekut sai installeeritud ka lukustuv diferentsiaal, vahetatud õlid/vedelikud ja lastud spetsialistidel karburaator paika reguleerida.

Kokkuvõttes oli huvitav nädalalõpp.



NB: 3 aastat tagasi ostetud Minilite veljed said ka esimest korda rehvid peale.

Mis ülekandega see alla läks? Ja kas oli siis tunda et asjast kasu?

Ülekanne ikka 4,5.
Pole tükk aega mossega kihutanud ning difri vahet kirjeldada seega raske. Aga suht hea oli sõita. Probleemiks sõidul olid tagumised vedrude puksid, mis olid küll kangemad aga järskudes paremates mahapööretes lasid siiski sillal liikuda niipalju, et kardaan keresse jooksis. Selle probleemi püüame nüüd kohe lahendada.

Polüretaan puksid sees? Endal originaalpuksid, ülevalt kolmas leht tagurpidi, gaasiamordid taga ja kunagi ei jookse kardaan tunnelisse sisse.