Eesti Moskvich Klubi

Nonii nüüd siis võib kirjutada uuest autost. Esialgu veel paar asja enda autost meeldetuletuseks. Käigukast on vaja maha võtta ning vaja teha vända tagumise simmri vahetus ja siduri vahetus. Siduri toigas nüüdseks täiesti kokku keeratud ja juba võtab liiga ülevalt. Veel ei libise, isegi kui vedasin teist auto ja autorongi mass kokku oli 2.5 tonni. Siduri töösilindri mansett immitseb väga vaikselt ja tuleks samuti ära vahetada. Ilmselt läheb uus grafiit survelaager ka sisse. See jääb aga järgmisesse aastasse kuna juulis aeg sõjaväele minna.
Nüüd aga uuest autost. Mudeliks siis 412IE paberite järgi aastast 1982 ja värvus pruun.
Pruuni sai siis detsembris vaikselt poolte päevade kaupa tegema hakatud kuna terve salong oli laiali aga külma garaasi tõttu üle poole päeva rohkem ei soovinud seal olla. Sisse sai pandud 2140 salong mis on suuremalt osalt pärit isa vanast mossest (sinine metallik 2140 millest oli ka üks pilt kui kere oli suuremalt osalt ära lammutatud, üks inimene soovis veel kere ära osta aga see päev kui pidi järgi tulema, ta enam kõnedele ei vastanud ning seega pani isa järgmine hommik relaka sisse et nivaga vanarauda viia.). Kõige ajakulukam oligi 40 salongi sisse sobitamine kuna pidi keermestatud auke juurde tegema mõnesse kohta ja mõned kronsad ka. Esiuste akendega oli ka parajalt jamamist. Oli soov tegelt kolmnurk aknad ette saada aga juhiuksel oli see tala kõver ülevalt poolt kuhu uksetihend liimitakse ja seda polnud kuidagi võimalik sirgeks saada. Lõpuks sai siis ikkagist täisklaasid ette. Tuleb välja ka et neid täisklaase on mitmeid erinevaid just tõstemehhanismi poole pealt. Sai pandud siis komplekt enda varudest kuna need mis seal ennem olid, olid kehvasti ehitatud ja kiskus alati klaasi viltu. Tõstmis mehhanism oli klaasi keskpunktist liiga taha viidud. Sisse läks sinise armatuur, näidikud jäid need mis autoga kaasas olid. Armatuuri vahetasin selle tõttu kuna isa omal oli juba tänapäevase maki jaoks auk sisse lõigatud ja see mis küljes oli täiesti ideaalses seisus armatuur. See läks pööningule tagavaraks. Autos on kaks kõlarit. Üks on originaal augus ja teine on mosse käigukangi augus.
Istmed on pärit samuti siniselt mis on lastud ümber õmmelda, peatoed on 412 omad ja pruuni värvi. Kontaktisik on Dmitri Seliksar. Nad tegid sõna otseselt sitast saia ja istmed tunduvad palju mõnusamad kui mul rohelise istmed. Ainuke jama mis tekkis et nad arvasid et kroomrõngad mis peatugede augus on, olid ise pandud sinna ja ühe istme jagu (kaks rõngast) läksid prügisse. Kui kellegil oleks mingilt katkiselt istmel mõistlikku raha eest need rõngad anda siis oleks väga tore. Pildi lisan teksti lõppu milline ta olema peab. Leiab teda ainult 2140 istmelt mis on vanatüübi peatoega. (redeli kujuga on uuem tüüp ja nahast peatugi vanem)
Käigukang oli vaja väga täpselt painutada et ta ei läheks keskkonsooli ega käigukasti tunneli katte pihta. Küljes on siis otselülitusega kang. Tagurdustule jaoks on tehtud eraldi lüliti. Selle lüliti kõrval on siis tagaklaasi soojenduse lüliti. Pärinevad nad mõlemad saab 96GL-ilt mida mu isa samuti omas kunagi. Üleval on siis veel õlirõhu tuli ja üks auto ning teine haagise kontrolllambi tuli. Elektriskeem on ise 2136 oma, mistõttu esimest korda sellest sotti saada oli päris raske. Õnneks tuli juurde vedada ainult süütepoolile süüte ja starteri pealt kollane sädemevõimendus juhe. Tagklaasi niitidel on küll üsna koledad parandus kohad aga vähemalt asi töötab. Pagassivalgustuseks on kasutatud 21W pirne ja see on kindla põhimõttega. Enda mossel ma nägin et kui talvel sõita ja saad tagaklaasi sulama siis kõik see sulalumi koguneb taga pagassi ja sinna ettepoole peale ning jäätub seal ära. Et seda ei juhtuks lülituvad pagassi tuled koos tagaklaasi soojendusega sisse ja soojendavad pagassi. Enda autol siis muidugist peeglite soojendusega kuna rohelisel tagaklaasi soojendust pole. 40-l see lahendus igastahes töötas.
Ette sai pandud h4 märgistusega 01 tuled ja sisse läksid osram sinise kattega pirnid. Rapla mosse poe hinnad on ikka tõesti laes. Mina tellisin kaks tuld codevaruosadest 8 euroga, samas isa ostis raplast need samad tuled 16 euroga oma nivale.
Salongisoojenduse ülemisele voolikule sai vahele pandud õhutus toru. Tiivikuks oli esialgu plastist tiivik aga see ei puhund no kohe mitte üldse klaasi peale. Sai asemel pandud metallist tiivik ja labad sai natuke järsemaks painutatud. Tiivikud ise on üks ühele vahetatavad. Peale vahetust hakkas ka korralikult klaasile puhuma.
Alguses oli peal daaz karburaator aga sellega mootor no üldse ei käind siis sai pandud asemel k126H karburaator. Aga see pole päris tavaline k126H. selle on mõlemad lõõrid 22 ilmselt mm. numbrid on sellised peal ja silmaga näha et mõlemad samat mõõtu. mossel peaks muidu olema esimene lõõr 21 ja teine 24. ei oska öelda kust see karburaator tuli. ära sai vahetatud ka jagaja kuna eelmisel oli mingi jama sees ja peale läks tänapävane ziguli kondensaator. Soovitan kuna mootori töö läks pruunil kui ka enda omal palju ühtlasemaks kuigi enda oma käis niigi ühtlaselt ennem. Peale sai tehtud silikoonjuhtmetest küünlajuhtmed et saada 0ohmi takistust. Nüüd nõrgema raadioleviga on mootori tööd raadiost kuulda.
Pagassis on tehtud nii palju et pappidele sai peale õmmeldud beezid katted, mõni on natuke kirju aga ongi ägedam ja nagu kõikidel mossedel minu ja isa käes on pandud tagaratas seljatoe taha paremale külge kuna sedasi on poole rohkem ruumi ja saab ka pikemaid asju vedada istet eemaldamata. Sinna on tehtud spets kronsa mis kinnitub amordi kronsa poldi alla.
Väljast on tehtud niipalju et külge sai pandud tagumised tiivaliistud. Mina kasutasin klambreid mida kasutatakse ukse ülemiste liistude kinnitamisel. Pole kindel missugused reaalselt seal käivad. Ette sai pandud plast logarid mis olid juba isal sinisele alla pandud, tagumisi ta ei jõudnudki ära vahetada nii et need tuli pööningult üles otsida. Tagumistel logaritel on tehtud niipalju et logari ja porilapaka vahele on tehtud alumiiniumist kronsa mis kinnitub porilapaka külge. Siis ei kogune sodi nende kahe vahele ja porilapaka kronsa peaks ka kauem säilima. Kärukonks läks samuti sinise oma mida sai relakaga nühitud ja hammeritega üle värvitud. Kärukonks on muidugist juba niipalju roostetanud et selle auto eluiga ta vastu ei pea. Ette sai tehtud see plekk mis käib mootori ees poolraamide küljes. Sinisel oli ta nii pude et sellest ei jäänud midagi järgi. Stabikas tuli samuti sinise mosse pealt mis sai samuti traatharja ja hammerite ning puksid jäid vanad. Stabika ja õõtsavahelised vardad sai tehtud keermelatist, vanad ma keerasin kõik lahti keerates puruks.
Siin mai jooksul lasin isal kõik pidurid korda teha (oskan ise ka teha, aga kuna see auto on meil kahe peale, ning enamus rahast oli siiski minu rahakotist, siis lasin tal ka oma panuse teha). Pühapäeval sai veel viimase asjana kokkujooksu regullida ja et rool oleks otse. Kõige esimese asjana aga tekkis see jama et sügisel kui isa oli rooli peale pannud, oli ta selle nii kõvasti kinni keeranud et no vaata et ei tulegi võlli otsast ära. Mossel kui on rool normaalse jõuga kinni, siis piisab kui hoiad põlvedega tugevalt rooli tagant otsast vasta ja paned läbi mingise toru haamriga korraliku matsu vasta võlli ja rool peaks otsast ära tulema. Lõpuks pidime tooma ühe tõmmitsa ja roolisambalt alumise plastiku eemaldama et tõmmitsaga vahele mahuks ning isegi tõmmitsaga pidi sellist jõudu kasutama et hoia ja keela. Ta oli harjund rooli nii kõvasti kinni keerama seetõttu kuna ta vanal roolil oli olnud pragu sinna auku mis läheb võlli otsa. Lõpuks sai siis ikkagist ta lahti ja kõik ära regullitud.
Eile sai siis arkis käidud tüübikoodi puudumise tõttu ja masin nüüd kenasti arvel. Ülevaatusel sai käidud kahe mossega korraga. Rohelisel oli kõik tip top. Pidurid olid kõik nii ühtlased et isegi mina ei uskunud silmi. Teisel oli väike arinevus kõikidel piduritel sees aga ei midagi hullu. Kiideti veel et mootorid töötavad mõlemil väga hästi. Alguses tegi diffri otsasimmer kiuksu aga peale 20km otsa oli seegi kadunud.
Natukene ka siis pildi materjali:








Edit: Juba läks meelest panna pilti mis rõngast ma otsin.

Täna sai vahetatud 412 süütelukk ära kuna ajutiselt sai pandud külge isa vana süütelukk mis oli juba metsikult ära kulunud. Starteri asendis tahtis kogu aeg võti välja tulla ja seega ka jäi starter peale aeg ajalt. Asemele läks samasugune tutikas (2101 süütelukk) aga ilmselt tuleb seegi mõne aasta pärast välja vahetada. Isa vaatas enda raamatust et see viimane 2101 süütelukk kestis tal ainult 3 aastat ja 32000km. Samas kui originaal mosse süütelukk oli kestnud 324000km. Tänapäevaste varuosade kvaliteet on madalam kui muru. Eks tuleb silma peal hoida mosse vanadel süütelukkudel.

Sai siis otsustatud täna hakkata vaatama seda siduri ja õlilekete jama. Esimese asjana sai perse oma 40cm kõrgemale tõstetud. Siis sai hakata lammutama. Kardaan oli juba ära käinud ning polnud mingit probleemi. Siis sai ära võetud käigukasti tala, kuna polnd viitsimist sumpa jooksu alt ära kiskuda. Otsustasin käigukasti ja sidurikoja eraldi võtta ja hästi tegin. Käigukasti esimene simmer lekkis ja see kes viimati oli seda kokku pannud, oli ohtralt silikooni pannud niiet see auk kust õli peaks tagasi voolama oli täiesti kinni lastud. Järgmisena tuli eemaldada starter, järgmisena eemaldasin siduri toru, selle pisikese plekki eest küljest ja koja mutrid. Esialgu sai proovitud ilma salongivoolikut eemaldamata aga ei jäänud muud üle kui süsteem tühjaks lahta ja alumine voolik salongiradikalt lahti lasta. Peale seda sai koja küljest ära. Tagasi panemiseks eemaldasin starteri tikkpoldid kuna peaks olulisemalt lihtsamaks minema. Siis sai eemaldatud sidurikorv ja see paistis üsna uus olema. Lõpuks avastasime et sinna oli pandud kuulidel survelaager ja tuleb välja et see on grafiitlaagrist paksem ja seetõttu ongi regulling täiesti lõpus asendis. Lahendus on siduripulga lühemaks lõikamine. Siis sai eemaldatud hooratas ja nagu ma arvasin oligi vända simmer lekkinud. Pärast käes vaatasin et sellel olid juba puhta praod sees. Paneb imestama et ta nii hästi veel õli sees hoidis. Näpuga käigukasti võlli eesmist laagrit ringi ajades oli tunda et seegi on läbi (laager mis on väntvõlli sees) ning otsustasin et tuleb see ka ära vahetada. Selle kätte saamisega oli pusimist aga välja ma ta sain. Praeguseks on juba vända simmer tagasi mis oli isal lauasahtlis kohe olemas. (mõõdud 105 80 11). homme tuleb minna agrovarusse ja vaadata kas neil on käigukasti esimest simmert (mõõdud 50 30 9.5) ja siis käigukasti võlli esimest laagrit (mõõdud 35 16 14). nüüd kui juba käigukast maas on siis saan üle värvida kronsad kuhu kinnitub käigukasti tala ja käigukasti tala ise samuti. Mõni roostealge saab ka eemaldada kardaanitunnelist. Homme kui aega jääb üle siis tuleb natuke mootorit õlist puhastada, samuti ka sidurikoda ja käigukasti.
edit: juba läks meelest mainida starteri hammasvööd mis oli juba väga ära söönud. oli see probleem juba algusest saati kui ma ta sain et aegajalt ei tahtnud starter hambumisse minna esimese katsega. sain ta peaaegu normaalseks reguleerimisega, väga harva juhtus kui esimese korraga ei hambunud. pilt mis mulle avanes oli selline:

tähendab et mootor jääb enamasti kahe asendi peal seisma kuna kaks kohta vastaspooltel on rohkem ära kulunud. isa aga oli ühe mootori vanarauda viinud, selle ta küll lammutas laiali ja vajaminevad ning terved jupid jättis alles, aga hooratast me enam üles ei leidnud. Ei leidnud ühtegi hooratast, samas sidureid ja sidurikorve oli mitu paari koos kodadega. Ei jäänud muud üle raha tõttu kui vana hammasvöö maha võtta, teiselt poolt õrnalt freesiga algus koonusesse lastud ja tagurpidi vöö peale löödud. nüüd ma pean veel ainult starteri uuesti ära regullima ja asi peaks korralikult töötama.
pildil on hammasvöö juba teistpidi peale löödud

Täna sai siis natuke värvitud. Käigukasti tala siiski ei värvi kuna pole musta värvi ja ta ära pole roostetamas. ära ta käib imelihtsalt niiet las aga olla. Agrovarust ei saanud ei simmerit ega laagrit. Laagri sain hoopis rapla "tehnika ja toe" poest, simmeri saan tellimise pealt hydroscandist mis pidi homme kohale tulema.
uus laager oli isegi korralikult määretatud (võtsin laagrilt kummijulla eest ära korraks), siis panin ta vändvõlli sisse. peale seda tegin väikese mootori pesu tagant otsast kuna simmri tõttu oli juba muutunud päris pasaseks. siis sai hakkatud järjest asju kokku laduma. esmalt hooratas, siis sidur ja sidurikorv. siis vahetasin siduri mansetti ära, puhastasin sidurikoja ära ja panin ta mootori külge. starteri tikkpoltide eemaldamine oli tõeliselt hea otsus sest sidurikoda läks tagasi mängleva kergusega. jätkuks läks kohe plekitükk mis käib sidurikoja küljes. siis keerasin starteri tikkpoldid külge, eemaldasin peilid starteri ja tõmberelee vahelt (oli lisatud reguleerimise jaoks kuna muidu starter enamasti ei ühendunud) ja sai starter otsa pandud. siis pusisin salongiradika vooliku tagasi. järgmise asjana võtsin ette siduritoru paigaldamise, valasin doti sisse ja lootsin et õli voolab ehk ise alla. vahepeal valasin tosooli sisse, õhutamine jääb homsesse, ja vaatasin et õli polnud ikka hakkanud tulema. pidin ikka ise pumpama, varsti hakkas juba õli tulema. suutsin peaaegu terve potsiku tühjaks lasta ennem kui kõik õhu kätte sai. tänaseks lõpetasin sellega ära. homme peaks idee järgi valmis saama. loodetavasti ei saja homme vihma jälle. eile täpselt siis kui mina otsustasin tegutsema hakkata, hakkas sadama, täna kui läksin edasi tegutsema hakkas jälle sadama. mingi needus kohe sellega.

Tänasega saab siis selle saaga lõpenuks lugeda. Simmeri sain lõunal kätte. Enne lõunat puhastasin veel käigukasti. siis sai simmer sidurikotta löödud, tõstsin käigukasti paika, tõstsin ta uuesti maha kuna unustasin silikooni panna, siis sai ta lõplikult otsa tõstetud ja poltidega kinnitatud. järgnes kohe käigukasti tala ja kardaan. siis sai taguots maha lastud. aku uuesti peale pandud ja proovitud. kõik oli töökorras. ainult summutiklamber tilises mille olin unustanud kinnitada. sai jahutussärk ära õhutatud ja jätsin mootori seisma. kohmitsesin toas ja otsustasin et lähen tankima. istun autos annan starterit ja käivitamise hetkel tunnen nagu miski asi koputaks vasta põhja. jätan mootori seisma ja proovin uuesti ja ikka on seal. otseselt kolksu polnud kuulda. no mis ikka. viskasin auto alla külili ja liigutan kõike ning no mitte miski asi ei käi kuskil vasta. lõpuks sain kolksu kätte kui summutile tagant otsast külgepidi matsu andsin. sai siis isaga kahekesi otsitud mis asi see kolksub. noo 15min läks ennem ära kui üles leidsime. kuna käigukasti tala käis eraldi ära, siis ju ma panin ta tagasi 1mm nihkesse ja üks padja poldi seib käis vasta puksi mis on käigukasti padja vahel et poldid tala kokku ei tõmbaks. vahetasin seibi väiksema vastu ja voila. kõik oli vait. sai siis käidud tankimas. 10l aind läks juurde. pole sõitnud ka eriti. starteri haakumisega paistis praegult kõik kombes olema. aga no tee mis tahad, sidur võtab ülevalt regulli kuidas taha. lasen tal siis olla. otseselt survelaagril on vahe sees siis las ta olla. lihtsalt endal on raske 412-lt 2140 peale minna ja vastupidi kuna teisel võtab sidur normaalse maa pealt.

Raamatus -Sõiduautod "Moskvitš" 1986a trükis lehekülg 66 on täpselt kirjutatud, kuidas sidurit reguleerida saab

Oskan regullida küll, õige vahe sees aga no võtab ikka ülevalt.

Martin2140 kirjutas:Oskan regullida küll, õige vahe sees aga no võtab ikka ülevalt.

Kas pedaali asend on ka reguleeritud?

Seda pole regullinud. Ma saan seda natuke pedaalist leevendada, aga ülevalt jääb ta ikkagist võtma.

Vaatasin üle, pedaali asend oli kombes. Jama oli hoopis selles et siduri töösilindri vedru pressib natuke liiga tugevasti vastu ja kolb ei läinud päris lõpuni tagasi. Pidin ühe vedru lisaks panema tagasi tõmbama. Nüüd sai normaalseks.