Eesti Moskvich Klubi

Tervitus kõigile! Ma juba ammu võtan hoogu,et teeks oma autost siia foorumisse väikese loo. Plaan oli algul teha hoopis teisest mudelist,kuid suvi sai otsa ja ei jõudnudki selleni. Nüüd aga tekkis mõte teha see kirjatükk hoopis minu igapäevasõidukist.
AZLK 2140 jõudis minu valdustesse 2004 aasta suvel. Üks meiekandimees Harry lahkus siitilmast ja seda autot ei tahetud edasi pidada. Tundsin seda meest ja olin näinud ka koos autoga vahetevahel ringi liikumas. Ükskord helistab mulle Proua ja ütleb: "Toomas, kuule vii see Moskvitš omale kodu ära". Ma ei osanud muud teha,kui läksingi järgi. Auto eest miskit raha ei tahetud,pidin ainult paari talve kartuli viima.
Helistasin tuttavale treilajuhile Reigole ja too lubas appi tulla. Sõitsimegi Kirsi tänavale. Garaaziuksed tehti lahti ja sealt vaataski vastu roheline konn. Jutujärgi oli ta seal seisnud juba paar aastat,kuna auto oli antud peremehe käest pojale kasutada. Autoga oli sõidetud mingi aeg ja siis arvatavasti lõppes ülevaatus. Siis oli jäänud seisma. Vaatasin auto üle ja ei olnud mul kobiseda midagi,sest pea-aegu muidu käes. Autot pidime ikka käsitsi garaazist välja ajama,sest eluvaimu ei tulnud akust,ega mootorist. Kõige jubedam uudis oli muidugi see,et Proua oli lasknud auto arvelt maha võtta??!! See lõi muidugi natuke tuju nullimaks. Kuid teha polnud ju midagi. Tõime auto kodu ja ajasime maha. Lõin alles siis pagasniku lahti-oo,talvekummid. Terve jooks kaasas. Kummid olid tehtud Tartu firmas Regum,kunagi vabariigi algul ja näevad välja nii:
.


See tõstis kohe tuju. Need kummid on mind aidanud siiamaani edasi. Pole kuhugile kinni jäänud. Kui nüüd kellegil selliseid üksikuid vedeleb,olen nõus juurde ostma.
Alles siis sai autot veidi kriitilisema pilguga vaadatud. Sumbutaja oli all nagu vile püss,auke täis. Arvan seda,et olete kõik sellist tagumise toru vaadet näinud. Paljudel seisma jäänud masinatel sama olukord. Tagatiiva ääred,ukseääred puha roostes ja mädad. Porikoopad läbi ja ka poolraamid õhukesed. Juhipoolne poritiib vahetatud,parempoolne aga täitsa sõel. Värv ka siit-sealt koorumas. Hiljem värvitöödega alustades sai muidugi kohe selgeks,et värvijamees on koore võtnud-ehk eeltöö lohakalt teinud. Polnud alt kas koralikult puhastanud või jätnud üldse vana värvi matistamatta. Viimane variant oli valdavas enamuses. Suurt keretööd ma algul ette võtma ei hakanud,kuna lootsin veel ülevaatuselt läbi saada. Enne aga pidin likvideerima kõik pisivead . Aku sai võetud ämma kotleti pealt,(VAZ_03). Palju pusimist oli igasuguste asjadega. Küll olid küünlad mustad,piibud ja juhtmed täitsa eurod,kuid kutud. Karburaator sihuke imelik,ei töötanud korralikult. Sai teda puhastatud ja sätitud. Tühikäiku polnud õieti ollagi. Soendusradikas lekkis,klaasid seest kogusaeg udused. Vurr kräunus ka, nagu oleks keegi hädas. Kuna mul endal tööriistad olemas,ei valmistanud remont mingit raskust. Eks lugu selleski,et masinatega lapsest saati sina peal ja vene auto kogemus ka olemas. Kui ma lõpuks auto liikuma sain,lasin siin talu ligidal edasi-tagasi. Mida rohkem ma sellega kärutasin,seda enam sai selgeks tõsiasi,et alles nüüd ma sain selgeks Püha Tõe! Ma juba ammu mõtlesin,et mida kuradit need vanamehed sõidavad nende lössis ja karvaste Mossedega ringi!? Nad sõidavad nendega lõpuni,kuna see auto on kuradima hea! Täitsa vaese mehe Mersu. Õõtsutab parasjagu ja talvel hea läbivusega. Kuna olin vanasti Zigulliga ka hulga maad sõitnud,saan öelda seda,et jääb ikka Mosule mugavuse poolest alla. Võibolla on see luulu või asi lihtsalt minu isikus kinni....Kuna olen pikemat kasvu.
Siht sai ette võetud-auto uuesti arvele! Nii saigi tehtud. Kuigi kõik minu ümber vaatasid mind veidi imelikult....Kulutused 2500 kr. Sellega sain kõik puuduolevad osad ja arvelevõtmise ,ülevaatuse. Ehk siis sain teepeale.
Kuna mul praegu ei ole võimalik tolleaegseid pilte panna,kuna need tavalised fotod,panen autost veidi tänapäevasemad pildid. Tehtud eelmisel aastal:




Mis puutub vanematesse piltidesse,siis need lisan kunagi hiljem võimalusel. Järgnevalt keskendun eelmise suve tegemistesse. Järgneb....

Seda kuulen küll esimest korda, et keegi oleks 2140 -nd uuesti arvele võtnud, odavam oleks vist teine auto osta (mina vaataksin ka imelikult). Selliseid Tartumaal tehtud Regumi kumme pole näinud, aga neid on vist võimalik juure teha, firma on alles: http://www.emateab.ee/ettevote/54542/REGUM+AS/

Manks kirjutas:Seda kuulen küll esimest korda, et keegi oleks 2140 -nd uuesti arvele võtnud, odavam oleks vist teine auto osta (mina vaataksin ka imelikult). Selliseid Tartumaal tehtud Regumi kumme pole näinud, aga neid on vist võimalik juure teha, firma on alles: http://www.emateab.ee/ettevote/54542/REGUM+AS/

Ma üldse sihuke imelik.....Odavam on üldse jala käia....Ma ei ole kahjuks aega ja raha kokku lugenud,lihtsalt ükstaskõik. Meeldib jännata ja nii ta läinud ongi.
Mis puutub kummifirmasse,siis seal öeldi,et teevad ainult veoautodele. Peaks vist korra kohapeal ära käima ja uurima,et kas vormid järsku veel seinaääres vedelemas...

Tore,midagi põnevat jälle lugeda, ootan järge

Leidub ka selliseid mehi,kel on kannatust (ja raha) moskvalane uuesti arvele võtta. Tavaliselt keegi nii vana auto puhul ei viitsigi midagi ette võtta.
Edu!

Ma olen selliseid rehve veel näinud aga tihti visatakse need lõkkesse või siis jäätmekäitluse konteineritesse ära.
Suurim miinus pidi olema see,et pidamist ei ole neil. Volga 14" MS USSR aegse rehviga(sama muster) tean,et pidama saada oli ikka üsna raske suurt autot. Aga kehva põlluteepeal sobis nondega ideaalselt sõita.

Eelmisel suvel liikusid minu mõtted ikka selles suunas,et peaks nagu oma auto kallal ka natuke vaeva nägema. Mis sellest,et ülevaatus tõrgeteta läbitud,kui auto eest piisavalt ei hoolitse,laguneb too täie auruga. Olen ikka igal suvel miskit kasulikku teinud. On see siis mõne pleki vahetus või hoopis muu asi. Kuna eelmise värvijamehe töö paistis hirmasasti silma,otsustasin ka seda,et värsket värvi oleks vaja panna. Kuigi see pole alati esmatähtis. Olen tähtsamaks pidanud ikka seda,et peab korralikult käiguosa üle käima. Et ei oleks mingeid lokse ega katkiseid tükke. Mulle meeldib remonti teha väljas lageda taeva all. Seda muidugi soojal ajal. Talvel ma tõsisemate töödega ei tegele. Talvel meeldib mulle ainult sõita....Muidugi mainin ära ,et mul ei ole kunagi ükski auto garaazis olnud. Ikka vabas looduses ja värske õhu käes.
Juba 2009a.talvel kurtsid lapsed,et jalad külmetavad...Ja seda oli ammu tunda,et juhiiste vajub järjest enam viltu ja pean ennast sättima,et otseks saada. Sisetunne ütles,et ma talvel ei viitsi keevitustöid küll teha.Jääb ära. No mis seal siis ikka. Suvi kippus ka juba lõppema,ehk koolivaheaja viimane osa. Võtsin autost välja kõik istmed,matid ja muu kraami,mis oleks igal juhul jäänud remondi aeg ette. Ma olen ennemgi näinud seda vaatepilti,mis avaneb siis kui põhi seestpoolt puhtaks võtta. Alati võib ette ennustada,et kõike mida arvad,võid kindlalt kolmega korrutada. Ja selle tõsiasja võite ka meelde jätta,et ega kere ise ei sõida,senikaua kuni on mootor,on Sul ka auto!
Peale seda ,kui olin põhja puhtaks saanud avanesid sellised kenad vaated:
















No sellise näited. Arvan seda,et mõne noorema huvilise oleks sellised vaated lausa ära hirmutanud. Vaatepilt oli ikka päris mõtlemapanev. Mulle endale polnud selline pilt midagist uut. On tulnud teha ka hullemaid. Võibolla leian kusagilt foto ühest IZ-Kombist aastast 1974 ,seda kunagi hiljem. Alati sellise õnnetusehunniku ümber jalutades tekib igasuguseid lolle mõtteid. Esimene mõte muidugi haarata relaka järgi! Liiga kaua seda vahtida on kahjulik,sest tuju läheb ära. Tuleb kohe kallale minna. Meeles tuleb pidada seda,et kohe ei tohi suuri tükke kerest välja kakkuda. Teha ikka jupikaupa .Siis jääb kere õigeks. Muidu olen ikka külapeal ja linnas näinud-kuulnud sellist mõtteviisi,et lõikame mädad kohad välja ja viime keevitaja juurde!!!??? Tahaks kohe väga ropusti öelda. Kes see keevitaja hakkab siis õhku plekki nuputama?? Neid mehi on väga vähe,kes sellise asjaga hakkama saavad. Samas peale sellist suuremat rookimist vaadatakse,et auto vajub lössi ja ei olegi pärast enam muud teha,kui lähebki utiili. Tean mitme auto saatust,kus samamoodi läkski. Ma ise püüan alati ikka nii teha,et päris ära ei lammuta autot.

Järgneb....

Lased kogu käivitusvoolu kere kaudu läbi masslüliti?

Oibljaa.....

Põrandat pole su autol praktiliselt ollagi.
Võibolla äkki mõni samasugune masin juurde vaadata ja siis olemasolev jätta jupidoonoriks ?

Manks kirjutas:Lased kogu käivitusvoolu kere kaudu läbi masslüliti?

Eelmine omanik oli pannud autole massilüliti. Võtnud kätte ja puurinud istmealusest karbist 10mm. augu läbi ja pitsitas seda... Tala andis järgi ja eelmisel talvel jäin isegi korra linnas hätta. Külma oli üle 20 kraadi ja ei andnud enam ühendust. Tegin asja natuke ümber. Ei saanud korralikult massi.