Minu "mosse haiguse" süüdlaseks on tegelikult meie pere õrnem pool, kes selle aasta jaanuaris sattus ühele stiilikale, mille teema oli "ENSV". Kõik osalejad tõmbasid endale Sprindi loteriipileti. Sprindi peavõit oli IZ 412 ´77 aastast. Võitis pilet nr 111 ja "õnnetuseks" kuulus see meie pereemale.
Auto oli ostetud Auto 24-st (750€), asus Tabasalus. Autol olid kõik paberid korras, sõitis ise Rakverre ja mina ta sealt suvekummidega keset sügavat talve ka ära sõidutasin.
Huvitav oli see, et auto tundis ära oma kunagise autona üks minu töökaaslane, kes oli selle teine omanik. Uuena sai auto endale keegi Tartu Ülikooli professor, kes sõitis sellega vaid suvel. Ühel korral oli ajanud masina esimese sügisese libedusega välja ja kohe vastu puud. Seega sirutatud ja üle värvitud oli ainult vasak esimene tiib. ülejäänud auto oli originaalvärvi (pagasi kaane all oli veel liimitäpiga määrdunud kollakas birka värvi nimega).
Auto oli sõitnud 118000 km.
Siin siis esimesd pildid
1,2, 3.
Plaan oli selline, et autot ära ei müü ja teen mootori täiesti korda.Seda põhjusel, et kui mina peaks temaga teepeale jääma, siis on järgmine samm helistada treiler järgi
Siit muide tuleb kunagi teema, mida tahaks heade foorumlastega kunagi diskuteerida - te kõik olete mega-asjalikud/teadjad autode remontimisel-kordategamisel. Mina ei ole remondimees ja nn. ise-tegija - seepärast kohati kerkib mul üles küsimus, kas sellised "mutrivõti-mitte käes-vennad" üldse sobivad mossede omanikeks!!!?
Mootor sai autolt maha võetud ja siis tundus juba loogiline olema see ülejäänud "asi" kere töökotta viia.
Kaks kuud ootamist ja autost sai see, mis ta on praegu.
Siin siis pildid http://nagi.ee/photos/Volts12/sets/326365/
Mida siis kokkuvõttes tehti: Mootor oli väga heas seisukorras, sisust vahetati ära vaid kolvirõngad. Et asi kindel oleks, siis tõin peale uue jagaja, veepumba, õlianduri, termostaadi. "Ülo ärist" ostsin uue esimese stange ja tagumise kruvisin maha ühelt Kuusakoski rondilt. Plekitöödest vahetati vaid tagumiste koobaste tagumised kaared ja esipõll.
Seest ei ole midagi teinud. Laepolster on jama (nurkadest pruuniks tõmmanud) ja põrandaga ei tegelenud, kuna kõik põhjad nii seest kui väljast, samuti karbid on mingid möga täis. Salong ja pagas on seest paksu kummisarnase värviollusega üle võõbatud.
Auto tagumisel klaasil oli kollane Automi kleeps, kuid "usin" töömees ütles, et ta tegi kõik "ilusasti puhtaks".
Lõpetuseks olen oma "apelsiniga" väga rahul. Sõitnud ca 2000 km.
Eile viisin auto töökotta klappide-süüte regullimisele ja piduri mansettide vahetamisele. Armatuuri kiskusin laiale, seal oli neid "salaluku" lüliteid päris mitu - teen jamast puhtaks. Kõik selleks, et maanteemuuseumisse probleemideta kohale jõuaks.
Raadio vahetasin ka originaali vastu.
http://nagi.ee/photos/Volts12/19358453/in-set/326365/
Tänaseks on mul veel ostetud 82 aasta IZ 412 - sellest kunagi hiljem
ja äratoomist ootab IZ 412 ´75 - komplektne, varuosadeks (põhi läbi)
Leidsin ka komplektse 408 1965 (20 aastat kuuris seisnud)- see on järgmine unistus
kättesaamiseks peab üksjagu puid langetama ja 30 ruumi küttepuid ringi laduma.
Millega omakorda kaasneb teatud eluetappidel enesetunde paranemiseks tung kasutada mutrivõtmeid ja kruvikeerajaid 
Eriti selle oma, mis kuskil tarandikus lõksus on.