Ostetud sai ta 2013 aasta jaanuaris või veebruaris, siitsamast foorumist kuulutuse peale. Asus ta Tallinnas ja praktiliselt kohe sai vaatama mindud ja härraga kokku lepitud, et järgmine nädal tuleme järgi.
Nii oligi - kui reedene päev saabus, läksime masinale järgi. Rehvid olid tühjad ja käima ta ka ei läinud. Selle tarbeks sai juba enne kaasa võetud teine bensiinipump, süütepool, juhtmed, küünlad jne. Kohapeal sikutasime ta garaažist välja Chevrolet Tahoe-ga - pika jõnksutamise peale saime kätte. Auto sai üles töstetud ja alla Saaremaalt kaasa võetud talverehvid. Eelnevalt oli hoiatatud, et masin ei veere, pidurid peal ilmselt... Nii kui korralikud rehvid alla said, veeres masin ideaalselt. Proovisime pidureid - töötavad. Ainus jama oli see, et ei saanud mootorit esimese hooga käima. Paar tundi jamasime sellega, vahetasime erinevaid asju, kontrollisime praktiliselt kõik üle - ei teagi, mis tal häda oli... Enne kui kurvalt masina kõie otsa panime, kruttisin veel süüdet ja kuna aku oli pika piinamise peale otsad andnud, siis vedasime natuke tee peal teda ja... ei lähe... Meel kurb, mõtlesin ja mõtlesin, vahetasin küünlajuhtmed risti jagajal ära, uuesti tõmbama ja... Läks kohe käima! Tulime tulema ja esimesed muljed olid head - sidurdab, pidurdab ja mootor töötab ka enam-vähem hästi. Küll aga pidu kaua ei kestnud, peagi hoog rauges ja rool kiskus kõvasti paremale. Selge, pidur peal. Sedasi proovisime siis sõita mõninga aja, lasime vahepeal jahtuda, sõitsime edasi ja pole rohkem peale jäänud (pole väga pidurit kasutanud ka). Tulime sedasi mööda Tallinnat, ise möeldes, et see masin pole kaheksa aastat siin linnas sõitnud - käitus eeskujulikult ja ummikutes lollusi ei teinud. Isegi soojendus töötas kenasti ja klaas oli puhas! Lausa rööm oli söita!
Jöudsime siis Rahumäele maa-alustesse garaažidesse, jätsime ta sinna mõneks ajaks üksi. Mõni päev hiljem läksime tagasi, tegime pidurid korda. Selle jaoks sai spetsiaalselt Volga poest toodud uued piduriklotsid ja muud vidinad, mida vaja võiks minna... Hoolimata kõigest, mis ennisti viitas suppordi vahetusele, saime pidurisilindrid ilusti käima ja siiani ei ole nendega probleeme olnud. Samuti ostsin uued küünlad ja karburaator sai mingi hetk ära vahetatud. Õli ja filter samuti (kusjuures mootor oli seest üsnagi talutavalt puhas, seega läks sisse 10W40 poolsünteetiline). Ette läksid H4 tuleelemendid koos 55W/100W pirnidega (kaugtuled 100W). Niimoodi sai talv sõidetud.
Vahepeal jäi ta kasutult seisma Männikule, kus aeg-ajalt kasutasin teda selleks, et poes käia või niisama korra väike söit teha. Isegi müügimötted käisid läbi, aga kuna masina tehnika oli niivõrd heas korras, siis kommiraha eest ei hakanud teda ära andma. Seisis ta kuni juuni keskpaigani, kui viisin ta ära Saaremaale, kus vend puhus talle elu sisse. Käsipiduri sättis korda, tagumise pidurisilindri vahetas ka ära ja paar pisiasja veel - sellega sai auto omale ÜV ja kindlustuse ja seda ronti võis näha ka selleaastasel suursõidul, kus ta vägisi hakkas jonnima.
Praeguseks on asi arenenud selleni, et vaikselt oma lõbuks sooviks kasutada seda masinat rallieesmärkidel (kohalikud külasprindid). Küljest sai võetud kõik, mis on ebavajalik. Samuti on sätitud pisut erinevaid asju. Alla läksid kruusakad VW Transporteri velgedel, ees on topelt põikstabilisaator, all on 51mm summutijooks, peal K126 karburaator (uimane, aga see eest jõuline), korralikud stanged vahetasin kõverate vastu jne. Muidugi on tehtud traditsiooniline must kapott, lisaks tulevad millalgi Avtoexport kirjad ja muud kleepsud. Esmajärjekorras tuleb masinale vaadata korralikud amordid, hetkel raputab tagumist silda üsna korralikult. Tagaosa on vaja saada ka pisut madalamaks, selle tarbeks ilmselt tulevad kasutusse pikemad kammitsad.
Praeguseks kõik. Allpool ka paar pilti, missugune ta enne oli ja missugune praegu välja näeb.
Selline ta oli, enne seda kui temaga talvel mööda libedaid teid söitsime.
Selline on ta praegu.
Nädalavahetusel on esimene suurem katsetamine, kuidas vastu peab - eks näis.
