AZLK 2140, 1978, karl
Postitatud: 11 Mai 2016 12:51
Tere Mossepere,
Et kõik ausalt ära rääkida pean alustama oma juttu 2012 aasta sügisest kui hakkasin kaitseväkke minema. Enne seda ostsin sõbra vanaisa AZLK 412, 1975 (vanemate pulm oli samal aastal) ära, millele läksin lõpuks järele Märjamaale 2013 aasta 23.aprillil.
Pidurid olid minimaalsed ja pidurivedelikku kadus võimendisse mehiselt ning kütust läks ka kuskil 20-30l/100km kohta. Aga kuna esimene kokkupuude karburaatori ja vene tehnikaga, siis ei jaganud veel kõike ära. 1,5 aasta jooksul sai karburaator paika timmitud ja tehtud kõik tööd ära, et asi töötaks. 27.04.2014 nägi auto välja selline
Vahepeal sai ostetud ka üks AZLK 2140 varuosadeks,
mis sai 412-ga viidud lõpuks vanarauda.
ja septembris vahetasin selle juba Volvo 960 vastu välja (loll nagu ma olen, andsin rõõmsalt kaasa ka kõik varuosad)
Põhjus: sai siiber sellest vanast autost ja kuna oli igapäeva sõiduk, siis ei tahtnud nii palju vaeva näha, et auto lihtsalt sõidaks ning peamine oli lubadus, et enam kunagi ma mosset ei osta. Siis aga tuli see sama AZLK412 mitmeid kordi ja erinevate omanike poolt müügile- huvi kasvas. Lõpuks nüüd on tal peale mind vast 8-s omanik ja enam ta seda müüa ei taha. Aega läks mööda ja on tulemas pulmad (20.august) ning tuli müüki üks AZLK 2140 (esimese otsa oma, mis mulle kõige rohkem meeldib ja just AZLK).
Hind oli sobiv, ülevaatus/kindlustus olemas, kere korras ning läkski ostuks. Auto sõidab, pidurdab, sidurdab (survelaager teeb häält ja pidurid võtavad väheke ebaüthlaselt, aga muidu lahe).
Autoga plaan järgmine:
Käia tehnika üle ja kõik mis tahaks vahetust ka äravahetada ja võimalikult läikima lüüa 20-augustiks (seega vast juuli läheb uue värvikihi alla, hetkel ei tea, kas teha kahetooniline või ühe ja mis värv). Ning kõik see toimub pruudi eest saladuses. Selle pärast pole vaja muretseda, kas neiule meeldib või ei, sest kui ma eelmise Mosse maha müüsin oli ta väga pettunud ning endiselt unistab Mossest.
Täienduse osas ka pidevalt varuosa otsingutel (salongi ja keredetailid eriti).
PS Tegin selle teema, et ennast hoida mosse juures kinni teie abiga, seega palve teile. Kui ma hakkan seda autot müüma, siis palun kirjutage või helistage mulle, siis kutsuge mind maa peale ja tuletage meelde, et ma nagunii ostan paari aasta pärast ju jälle mosse. (kui mosse pisik sees, siis ega seda välja ei saa ning selle müügiga kaotab kõige rohkem raha).
Täiendan teemat nii kuidas auto areneb. Ja pildimaterjali üritan ka juurde tekitada, samas neiu ees kiivalt saladust hoides.
Et kõik ausalt ära rääkida pean alustama oma juttu 2012 aasta sügisest kui hakkasin kaitseväkke minema. Enne seda ostsin sõbra vanaisa AZLK 412, 1975 (vanemate pulm oli samal aastal) ära, millele läksin lõpuks järele Märjamaale 2013 aasta 23.aprillil.
Pidurid olid minimaalsed ja pidurivedelikku kadus võimendisse mehiselt ning kütust läks ka kuskil 20-30l/100km kohta. Aga kuna esimene kokkupuude karburaatori ja vene tehnikaga, siis ei jaganud veel kõike ära. 1,5 aasta jooksul sai karburaator paika timmitud ja tehtud kõik tööd ära, et asi töötaks. 27.04.2014 nägi auto välja selline
Vahepeal sai ostetud ka üks AZLK 2140 varuosadeks,
mis sai 412-ga viidud lõpuks vanarauda.
ja septembris vahetasin selle juba Volvo 960 vastu välja (loll nagu ma olen, andsin rõõmsalt kaasa ka kõik varuosad)
Põhjus: sai siiber sellest vanast autost ja kuna oli igapäeva sõiduk, siis ei tahtnud nii palju vaeva näha, et auto lihtsalt sõidaks ning peamine oli lubadus, et enam kunagi ma mosset ei osta. Siis aga tuli see sama AZLK412 mitmeid kordi ja erinevate omanike poolt müügile- huvi kasvas. Lõpuks nüüd on tal peale mind vast 8-s omanik ja enam ta seda müüa ei taha. Aega läks mööda ja on tulemas pulmad (20.august) ning tuli müüki üks AZLK 2140 (esimese otsa oma, mis mulle kõige rohkem meeldib ja just AZLK).
Hind oli sobiv, ülevaatus/kindlustus olemas, kere korras ning läkski ostuks. Auto sõidab, pidurdab, sidurdab (survelaager teeb häält ja pidurid võtavad väheke ebaüthlaselt, aga muidu lahe).
Autoga plaan järgmine:
Käia tehnika üle ja kõik mis tahaks vahetust ka äravahetada ja võimalikult läikima lüüa 20-augustiks (seega vast juuli läheb uue värvikihi alla, hetkel ei tea, kas teha kahetooniline või ühe ja mis värv). Ning kõik see toimub pruudi eest saladuses. Selle pärast pole vaja muretseda, kas neiule meeldib või ei, sest kui ma eelmise Mosse maha müüsin oli ta väga pettunud ning endiselt unistab Mossest.
Täienduse osas ka pidevalt varuosa otsingutel (salongi ja keredetailid eriti).
PS Tegin selle teema, et ennast hoida mosse juures kinni teie abiga, seega palve teile. Kui ma hakkan seda autot müüma, siis palun kirjutage või helistage mulle, siis kutsuge mind maa peale ja tuletage meelde, et ma nagunii ostan paari aasta pärast ju jälle mosse. (kui mosse pisik sees, siis ega seda välja ei saa ning selle müügiga kaotab kõige rohkem raha).
Täiendan teemat nii kuidas auto areneb. Ja pildimaterjali üritan ka juurde tekitada, samas neiu ees kiivalt saladust hoides.