Eesti Moskvich Klubi

Et alustada algusest peaks kohe ära mainima, et juba pörssapölvest on mul olnud nörkus kastimossede järgi. No on seksika välimusega auto. Nüüd, olles jöudnud omadega keskikka, tundus olevat paslik selline riistapuu endale ka löpuks soetada. Kasvöi aiapäkapikuks vöi nii. Ja sattusgi enne jaani osta.ee keskkonda müügile üks potensiaalne kandidaat. Kuna oksjon löppes pühapäeva öhtul ja minu jaoks on see aeg saunatamiseks, siis tegin pakkumise ära, lasin ankrust kruusi siidrit täis ja kobisin lavale. Suur oli üllatus kui saunast ära tulles avastasin et alghinna eest olin saanud järgneva masina omanikuks

Emotsioonid laes, aga näe, kurat, auto baltiiskis, mina keske saaremaad ja siis tulid pühad ja siis oli müüja väljamaal ja siis sattusin ise komandeeringusse ja nii need nädalad veeresid. Löpuks juuli teises pooles sain ennast niikaugele, et läksin järgi. Müügis oli seisnud ja söidukölbmatuna kuid kaasa sai veokolmnurga. Plaan küps- sellega ära veangi. Kohale jöudes küll selgus, et parem esimene nurk avariiline ja veokonks ka deformeerunud, aga veidi kangi ja haamrit ja külge ta läks. Natuke söitu tanklasse, rehvid täis pumbata ja tuld virtsu poole.

Vöi nohh, tuld on optimistlik. Pigem vaikselt höögudes, ilma nähtava leegita. Aga nohh, fakit, elu on seiklus. Vaikselt kodistades sain praamile ja eks löpuks kodu ka ja kusjuures nii täpselt, et hoovi peal ringi keerates rebis parempoolse veoaasa kere küljest lahti ära. Nüüd sai pandud joonele ühe teise sama tootja aiapäkapikuga ja hetkel tänu kroonilisele ajapuudusele ootab oma aega. Eks lähiajal lisan täpsemat infot ja plaanide ülevaate ja esmase puuduvate detailide nimekirja aga praeguseks kena öhtat.