kuidas teised liiklejad suhtuvad mossesse

[vootele]

Küsiks siis, et kuidas suhtuvad kaasliiklejad ja ka sõbrad-tuttavad teie autosse?
Endal on selline kogemus, et maanteel pole vahet kas sõidad 90 või 110-ga, ikka ilmub varem või hiljem mõni lühikese peenise sündroomiga tegelane, kes peab end tõestama mossest mööda sõites ja siis ette munema jäädes.
Naljakas teema on ka töökaaslastega. Tegemist suht noorte inimestega, kes ilmselt vaatavad innukalt iga top geari ja noogutavad kaasa "Aston Martin DB9". Nähes, et ma sõidan tööle Moskvits 2141ga turtsatas iseg sama vana Audi 100 omanik üsna põlastavalt ja küsis miks ma sellise saastaga sõidan Kuigi tegemist lausa sugulas-autodega.
Ükskord läksime töökaaslasega lõunapausi ajal poodi minu autoga, siis oli ka selline kommentar a'la et üle 100 ei lähe niikuinii ja siis pole juhitavusest juttugi. Tegelikkus on, et olen proovinud kuni 150 ja juhitavus näitab silmad ette paljudele lääne masinatele...
Nii et müüdid on rasked kaduma. Tavaliselt on lähiajalugu ikka kõige ebapopulaarsem ajastu.

[jartmok]

Tervist


Oma masinaga veel Eestimaa maanteid nühkima pole jõudnud aga sõbrad vangutavad ikka pead, et kust tuleb see tahtmine mosset restaureerida ja nii metsikult vaeva näha. Tunnistan, aasta tagasi vihkasin isegi selliseid masinad, polnud mõtteski sellist soetada vms. Kuniks korra istusin sinna sisse ja tehes üks tiir ümber maisna olin koheselt kindel selle vajaduses.
Olen paljudele rääkinud kui hea tegelt see masina on, raske mõista aga eks silmad kinni elades ongi raske.
Olen väga, kohe väga uhke, et olen sellise masina omanik ja näitan ka lõpptulemusena teistele silmad ette!
Oidkem mossed aus!

[MAZ]

Pealkirjaks sobiks ka :Kuidas teie masinat selles julmas maailmas mõnitatakse (tqhq foorumis oli selline teema täitsa olemas sama pealkirja all )

Minu kogemused räägivad küllaltki sama asja mida kasutaja vooteli oma.
Oma esimese 2140 ostes sain vaid hulga sõimu kodus,et oli seda mosset sul vaja....kes sellise rondiga enam sõidab...kas bmw ei kõlba sulle?..Niisugust reaktsiooni oli oodata juba aga mind see ei seganud, üritasin mitte
välja teha sellest kõigest.
Eks jah paljudel on raske mõista,et mis siis ikkagi sinna mossede juurde tõmbab samas, ma leian,et
iga asja puhul on olemas teatud tasakaal ehk siis kõik ei saa olla BMW,Audi,Nissani,Subaru,MB jm inimesed vaid
igale inimesele on olemas just see "oma" vastav sõiduk ja mudel. Selle leidmine on keeruline aga mitte võimatu.
Küll mulle ka räägiti,et 408 on nõrk ja palju hädasid ühel või teisel Mossel on samas selgus ka tõde,et
kõige suuremad virisejad olid ka need,kes ise ei viitsinud midagi teha auto juures ja kui midagi katki läks oldi kui peata täeilikult. Ja paistab,et osad neist pole siiani targemaks saanud
Mulle ütles üks elupõline mossemees:Moskvitš ei ole pintsakuga inimeste auto.
Selle all ta mõtles just neid ,kes midagi liigutada ei raatsinud ja ei tahtnud oma käsi määrida, nende käes
mosse kaua ei kestnud.
MInu lähisugulased on nüüd minu mosse haigusega leppinud ja ega midagi selle peatamiseks nad teha ei suudaks ka. Eks neid ütlusi,et ront, põllukas,vana käsn kuulen ma ikka mõne suust aga viimasel ajal aina harvemini. Enamus ütlejaid pole elus ise ühtegi masinat ise üles ehitanud ega kavatse seda teha ka samuti kui mõttes vaid "peenestamine ja metalli kogumine" spekulatiivsetel eesmärkitel siis mida muud selliste suust oodata ongi.

[partnermosse]

Sel ajal kui mina mossega alustasin sõitu aastast 1991 ametlikult juhilubadega ja jätkuvalt peale seda aasta numbrit 17 aastat jutti, juhtus ka minul 1 pull seik eesti uusrikaste alguse ajast Olin just ostnud ka oma esimese mobiiltelefoni kui 1 mu sõpradest helistas, et tal vaja väikest sleppi saada oma ladaga(mootor seiskus mõneks ajaks).Olin just saabumas kohta kui minust tuiskas mööda mersumees ja peatus samuti lada juures enne mind.Sõitsin ka ligemale ja selgus, et 3 head sõpra said kokku üle pika aja Olin väljumas autost kui mersumehest sõber küsis,et :"Sa ikka sõidad mossega?(rõhutades sõna IKKA)" ja mina selle peale vastu, et:"Uusrikas pole ja sellega kaasnevat riistapikendust ka veel ei vaja ."
Ja ei uskunud mina, et sellest momendist lakkab sõprus ja seda siiani.Aga armastus mosse vastu on tänasepäevani.Ilmselt saime just praegu teada ka seda,et armastus on tugevam kui sõprus.

[Neeme]

Pole nüüd tükk aega Mossega kvaliteetselt sõita saanud, aga kunagi, kui puna-musta Moskiitoga sai rallidele sõidetud, siis sellist asja ei näinud, et keegi ülbitsema oleks tulnud. Ei tule ettegi, et keegi maanteel mõõdasõites poleks suunda näidanud. Isegi suhteliselt rullnoka olemisega autod leidsid lisavarustuses oleva kangikese üles. Sellist "ma panen sind paika" pole olnud. Eks see puna-must-kroom koos punaste porilapakate ja tagaaknal oleva puna-musta numbrimärgiga "MOSKIITO" andis oma osa.
Selline ta mul kunagi oli:

Ise roolis ka. Kusagil juutuubis on mingi venelane selle pildiga mind oma videosse lükkinud.

[moskiito]

minul neid juhtumeid on olnud päris mitmed mossega kuid kõige värvikirevam ja huvitavam oli üks aasta suvel, kui remonditi jõhvi ja narva vahelist maanteed. Sõitsin narvast koju mossega ning peale toila ristmikku vuras julmalt mööda üks usa mikrobuss. Tema järel tahtis kohe minna ka suurem transit. Vaatasin et no kus sa krt lähed ja vajutasin korraks kaasi. Sedasi kemplesime kuni jõhvini välja. Tuletan meelde et tee oli remondis ja kiiruse piirangud üleval. Lisaks liiklusseisakud ja suletud maanteelõigud. kohe enne jõhvit, toila jaama juures, viskas transiti kuttil vist kattus pealt minema ja põrutas minust mööda üle tutika asfaldi, mis oli just maha pandud ja auras veel.

Mulle reeglina mossega meeldib rullnokke kiusata.

Seda et keegi oleks laidanud vms. ei meenu kohe midagi erilist. vahel on öeldud küll et miks sa sellise saastaga sõidad, aga kui olen natuke selgitanud eesti teede olukordi ja teisi olukordi, on sellega leppitud

[via]

Minu lõbusamad mälestused Mossedega on Iž-kombi ajast. Selle roolis olles oli üks pidev jama ja kemplemine rekkadega. Siis polnud neil veel sõidumeerikuid ja kiirusepiirajaid. Küll litsuti mööda ja küll püüti kraavi suruda. Eriti "lõbusad" olid õhtused sõidud Pikassilla-Pärnu suunal, kui tühjad metsaveorekkad kodu poole vurasid. Vahel sai proovitud, et kui kaua nad "järel püsivad" Kui spido üle 115-120 liikus, siis üldiselt hakkasid tasapisi maha jääma, aga 100-105 juures püüdsid vapralt ikka ja ikka möödasõidule minna
On ka 21412 roolis tulnud vahel hinge kinni pidada ja "jumalat paluda" kui mõni hull iga hinna eest mööda vingerdab...

[mart]

Ma teen siis lühidalt.
Mu sõprusringkond on umbes 20-30 aastased ja töökaaslased 18-60... mitte keegi neist pole ühtegi halba sõna õelnud mosse kohta, ja kui töö juures või kodus nokitsen seda, siis tullakse ikka ninapidi juurde uurima ja puurima, et mida imeloomaga tehakse. Sõita tahavad ka kõik. Isegi juppe otsitakse küsimata ja tuuakse nägu naerul mulle neid.
Maanteel on teine jutt... suvel nn "kiirteel" on alati olnud 120 km/h hoogu, et kellegile jalgu ei jääks ja normaalse liiklusega sammu pidada, aga neid jätkub küll, kes arvavad et mosse varjus ei kõlba sõita. Aga see on puhtalt juba nende "idikate" oma ajukiiks ja mind jätab see täitsa külmaks.

Pead püsti mossemehed ja hoiame lippu ikka kõrgel!

[easyrider]

Üldiselt suhtutakse minu Mossesse hästi. Alati leidub keegi, kes pikalt järgi vaatab. Kuigi on olnud ka juhtumeid, kui küsitakse, millal ma selle maha müün. Ning mingil põhjusel küsitakse ALATI, kas ma sellega liigat ka sõidan.
Aga üks lahe juhtum toimus sügisel, kui ma olin foori taga uue sportmersu kõrval. Tuli läks roheliseks, reageerisin kiiresti ja juba sõitsin. Mersu jäi mingil põhjusel kokutama ja mõne aja pärast jõudis kõrvale, juht näitas naeratades püstist pöialt.

[A.Roosenberg]

See oli 2008 aasta Jaanipäev, kui sõitsin mossega jaanitulele.
Teepeal tuli vastu Opel Galibra ja ma pidin tee äärde minema, sest tee oli kitsas ja temal ei olnud võimalust seda teha.
Jäin siis laiema koha peal tee ääres seisma.
Ta oli märganud minu kõrval istuvat enda sõpra.
Jäi siis samuti minu kõrval seisma, rääkis paar sõna mu sõbraga, siis vaatas mu mosset (ta oli jäädavalt oma autos), midagi ta mulle ütles, ei mäletagi enam ja siis ütles midagi sinnakanti, et mosse lahe pill, täpselt enam ei mäleta ja siis lausus veel, et lase siis ketsi ka, mina muidugi tagasihoidlikult ütlesin veel, et see ei lase
Siis sõitis naeratades minema.
Vahest suhtutakse ka hästi mossedesse