Mõni rida siis ka enda poolt Moskva reisist. Nii enne kui pärast reisi on suht kiire olnud ja nii on info ja pildid jõudnud juba foorumisse. Püüdsin üks õhtu ka teksti kirjutada ja pildid panna aga oma kogenematusest sel teemal läks kogu foorumisse kirjutatud tekst kaduma.
Aga püüan siis uuesti toimunust väikse ülevaate anda.
Auto sai viimase lihvi n.ö päris võistlusel sõitmiseks – aeglane differ, 6-p vööd ja mootori seadistus Viljandis hr Särje juures. Sai hangitud ka asfaldirehvid Kumho ja laenatud valuveljed, sest keevitatud laiade velgedega ei oleks meid tehnilisest kontrollist läbi lastud. Ja pidurüüks uued lisatuled, mis võidusõidu ajaks igaks juhuks ära koristasin. Aga muidugi jäi kõik see lahjaks Krõlatskoje nõlvadel sõitmiseks. Eelkõige muidugi sillad, mis piltidelt ka silma paistab. Ja ega see mootor ka väga hästi kahe üle 100 kilose mehega mäkke ei tahtnud hästi minna. Ja kui hoo üles saime, siis ei raatsinud piloot seda enam väga maha lasta ja nii me ühte sikaani ka ära mahtunud – tegime korralik spinni. Ilm oli ka väga soe – üle 22 kraadi, mistõttu mootor kippus kuumaks minema. Jahutasime seda siis salongiradikaga aga see tähendas endale kõva higistamist. Ilmselt peab suvel eemaldama termostaadi ja natuke mõtlema kuidas vajalik jahutus saada. Eelkõige kui vaja seista, liikuma saades kõik lahenes.
Üritus ise oli väga tasemel. Kõik käis täpselt paika pandud aja järgi. Pealtvaatajaid ja meediat palju. Kummaline oli veidi see, et mosse on kohalike jaoks juba väga eksootiline ja tundmatu. Tänavapildis juba väga haruldane. Kogu selle sõidu jooksul nägime kokku alla 10 mosse, millest liikumas vaid 4-5.
Ja veel siis ka teedest. Võiks öelda, et meil on võrreldes nendega väga hästi. Meil on küll linnas teed halvad aga seal on maanteed sellised, mis võtavad kohati sõnatuks. Riia – Moskva magistraalil oli lõike, kus teepeenar oli parem kui asfaldiga kaetud tee ja kõige tipuks oli üks sild vahepealt kaduma läinud, mis tähendas suurt ümbersõitu. Juhuslikult leidsime lühema ümbersõidu, mis tähendas ca 30 km mülgast, millest hädaga läbi pressisime. Tagasi tulles sõitsime Smolenski kaudu, kuhu läks ligi 400 km suht head neljarealist teed. Ja elamus muidugi on ka Moskva liiklus. Seda juba raske kirjeldada, tuleb ise kogeda. Politseid oli ka palju aga kontakte nendega ei tekkinud. Seega läks kõik õnneks. Kokkuvõttes kogu reis andis elamuse, millest ka lastelastele võiks vesta.
Tehnilises kaaluti auto üle:
Jää peale minek:
Ja koju:
